Nafta hinnalagi ja järsk odavnemine pani Kremli muretsema (3)

Erkki Erilaid
Copy
Naftatanker Novorossiiski sadamas.
Naftatanker Novorossiiski sadamas. Foto: Postimees

Kui eelmisel aastal kannatasid Venemaa eelarvetulud gaasiekspordi kärbumise ja sanktsioonide tõttu õige pisut, siis alanud aasta tuleb idanaabri jaoks märksa karmim, sest nafta hinnalagi ja odav hind hakkavad Kremli rahavooge jõudsalt vähendama.

Veel detsembri alguses nimetas president Vladimir Putin hinnalage «rumaluseks», samuti ei näinud ta põhjust eelarve pärast muretsemiseks ja kiitles oma «piiramatu» võimega rahastada Ukraina sõda. Tema väited põhinesid sellel, et Vene nafta- ja gaasitulud ulatusid mullu 11,6 triljoni rublani (156 miljardit eurot), mis on tänu energia kallinemisele kõrgeim tase alates 2011. aastast. Nafta ja gaasi eksporditulud moodustasid eelmisel aastal 45 protsenti Venemaa riigieelarvest.

Aasta lõpus langesid naftahinnad aga järsult ja koos üha kasvavate sõjakuludega tähendas see, et Venemaa eelmise aasta eelarve puudujääk oli 2,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Seetõttu näevad Putin ja tema ametnikud nüüd sel aastal ees finantsriske. «Nafta allahindlust tuleb jälgida, et see ei tekitaks eelarveprobleeme. Arutage seda ja esitage oma ettepanekud,» ütles Putin eelmisel nädalal ametnikele pärast seda, kui asepeaminister Aleksander Novak tunnistas, et toornafta suured allahindlused on «oluline risk», vahendas Financial Times.

Vene naftale nõutakse allahindlust

Kuna nafta- ja gaasitulud peaksid moodustama ka sel aastal üle 40 protsendi föderaaleelarvest, on Venemaa plaanide suurimaks väljakutseks suureneva allahindluse ja langevate energiahindade kombinatsioon.

Kui Euroopas peamiselt kaubeldava Brenti toornafta keskmiseks hinnaks prognoositakse selleks aastaks 83 dollarit barreli kohta, mis on juba niigi 18 protsenti vähem kui eelmisel aastal, siis Venemaa nafta ostjad nõuavad Brenti tasemega võrreldes üha suuremaid allahindlusi.

Eelmisel aastal jätsid allahindlused Moskva ilma hinnanguliselt 50 miljardist dollarist, mis on Kiievi Majanduskooli (KSE) andmetel võrdne 12 protsendiga Venemaa oodatud tuludest. Brenti ja Venemaa Uurali toornafta hinnavahe on praegu umbes 10 korda suurem, kui enne eelmise aasta veebruari invasiooni.

Uurali nafta hakkas järsult odavnema pärast 60-dollarilise barreli ülempiiri kehtestamist detsembri alguses ja kaupleb praegu kohati 44 dollaril, mis on energiaanalüüsifirma Arguse andmetel umbes 48 protsenti alla Brenti hinnataseme. Samuti jääb see tublisti alla Venemaa 2023. aasta eelarve aluseks olevale 70 dollari tasemele, mis lubab ennustada Venemaa riigieelarve puudujäägiks 2 protsenti SKTst.

«See on ELi naftaembargo, mis on peamine mõjutegur, ja nafta hinnalae koosmõju tulemus,» ütles USA strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse vanemteadur Ben Cahill. «Isegi kui Venemaa ekspordimahud tõusevad, ei ole see lääne jaoks suur probleem. Nad said, mida tahtsid: energiaturu varustamine jätkub, kuid Venemaa saab vähem tulu,» lisas ta.

Venemaa kaotab 160 miljonit päevas

Soome kliimauuringute keskuse CREA analüüsist selgus, et EL-i nafta impordikeeld ja lääneriikide seatud hinnalagi lähevad Venemaale maksma hinnanguliselt 160 miljonit eurot päevas. Nende hinnangul peaks idanaabri kahjud veebruaris veelgi suurenema, kuna sanktsioonid laienevad toornaftalt Venemaa naftatoodetele. «Venemaa saamata jäänud eksporditulu peaks seega kasvama 280 miljoni euroni päevas pärast hinnalage naftatoodetele» märkis CREA analüüsi koostanud Lauri Myllyvirta. «EL-i impordikeeld ja naftahinna lagi on lõpuks tööle hakanud ning selle mõju on ootuspäraselt märkimisväärne.»

Idanaabri rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt võib Venemaa jääda sel aastal ilma 23 protsendist oma prognoositud nafta- ja gaasituludest, kui naftatootmine langeb mullusest tasemest 7-8 protsenti. See on asepeaministri Novaki sõnul võimalik, kui keskmine Uurali nafta hind on tänavu 50 dollarit barreli kohta.

CREA on teinud seejuures ettepaneku langetada hinnalagi 25–35 dollarile barreli eest, mis võib vähendada Venemaa naftaekspordist saadavat tulu veel vähemalt 100 miljoni euro võrra päevas. Kui Uurali keskmine hind langebki näiteks 35 dollarini, on seniste laekumistega võrreldes energiaekspordi tulude vähenemine suisa 45-protsendiline.

Veebruaris tuleb uus löök

Idanaabri tulud saavad peagi veel uue löögi, kui järgmisel kuul jõustub G7 riikide embargo rafineeritud naftatoodetele. Hiina ja India eelistavad osta odavamat Venemaa toornaftat, et seda oma tehastes rafineerida ja seetõttu on Venemaal raske leida uusi turge oma bensiinile, diislile ja teistele toodetele ning seda isegi madalama hinnaga.

Venemaa tunnistas lisaks eelmisel nädalal, et on oht ka prognoositust väiksemaks gaasiekspordiks, kuid gaas annab naftaga võrreldes kordades väiksemat tulu.

Vaatamata keerulistele väljavaadetele, ei piira tulude vähenemine tingimata Putini võimet sõda pidada. Kreml jätkab riigisiseselt laenamist, peamiselt riigipankadest, ja raha väljavõtmist oma 148 miljardi dollari suurusest Venemaa Rahvusliku Heaolu investeerimisfondist, sealhulgas läbi Hiina valuuta renminbi müümise.

Renminbi müük algas juba 13. jaanuaril, eesmärgiga katta sel kuul oodatavat nafta- ja gaasitulude puudujääki 54,5 miljardi rubla (735 miljoni euro) ulatuses. Sberbanki analüütikud kirjutasid, et Moskval jätkub taolisteks sekkumisteks renminbi reserve mitmeks aastaks.

Tõenäoliselt juhul, kui tulud oleksid väiksemad ja kulutused plaanitust suuremad, nagu 2022. aastal, peab Venemaa kas suurendama laenude võtmist, jätkama fondi kasutamist – mida Putin ei soovi – või vähendama kulutusi majandusarengule ja infrastruktuurile, nagu eelmistel rasketel aegadel, ütles endine keskpanga ametnik Alexandra Prokopenko.

«Kuid kuna Ukraina sõda on Kremli poliitikakujundamise põhifookuses, on sõjalised kulutused, mis moodustavad 2023. aastal peaaegu kolmandiku eelarvest, viimased, mis kahju kannatavad,» lisas ta.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles