L, 4.02.2023

Analüüs: Elektrilevi eraldamisel võivad ohtu sattuda Eesti Energia laenud

BNS
Analüüs: Elektrilevi eraldamisel võivad ohtu sattuda Eesti Energia laenud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Eesti Energia juht Hando Sutter, Energeetika konverentsil Kultuurikatlas.
Eesti Energia juht Hando Sutter, Energeetika konverentsil Kultuurikatlas. Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

KPMG ja Finantsakadeemia koostatud analüüsi järgi on Elektrilevi eraldamisel Eesti Energia kontsernist kõige kriitilisemaks kohaks Eesti Energia edasise tegevuse finantseerimine ja ettevõtte jätkusuutlikkus.

Dokumendis märgitakse, et tulenevalt Grant Thornton Baltic OÜ 2019. aastal tehtud analüüsist ja valitsuskabineti 2021. aastal tehtud otsusest restruktureeritaks Eesti elektrimajanduse tuumikuks olevad Eesti Energia AS, Elektrilevi OÜ ja Elering AS, luues nende baasil kaks eraldi- ja iseseisvat ettevõtjat: ühendvõrgu omanik, mis haldab füüsilist põhi- ja jaotusvõrku ning erapooletu süsteemihaldur. Ühendvõrk on võimalik luua kas Eleringi ja Elektrilevi ühinemise kaudu või ühe äriühingu omandamisel teise poolt.

Restruktureerimise edukaks läbiviimiseks soovib riik analüüsi tellijana tuvastada restruktureerimise laiemat mõju ülekandetariifidele, konkurentsiolukorrale ja muule. Muu hulgas uuriti, kuidas mõjutab jaotusvõrguettevõtja eraldamine kontsernist Eesti Energia finantsseisu; millised on potentsiaalsed lisakulud ja -investeeringud, millega peab jaotusvõrgu teenuse kvaliteetseks osutamiseks Elektrilevi eraldamise järgselt arvestama ning millised riskid ja võimalused võivad tekkida seoses jaotusvõrgu eraldamisega Eesti Energia kontsernist.

Analüüsis nenditakse, et Elektrilevi eraldamine mõjutab negatiivselt Enefit Connect OÜ toimimist ning Eesti Energia tegevuste finantseerimist ehk nende ettevõtete jätkusuutlikkust ja arengut. Positiivseks mõjuks on aga hüpoteetilise huvide konflikti võimalike ohtude kõrvaldamine, mis kaasnevad elektri tootmis- ja müügiettevõtte ning jaotusvõrgu teenuse asumisega ühes kontsernis.

Suurim risk

Restruktureerimise suurim risk on seotud Eesti Energia järele jääva tegevuse edasise finantseerimisega, nii tulubaasi suurema riskantsuse tõttu reitingu alanemise kui ka põlevkivienergeetika suureneva osakaalu tõttu. Analüüsi koostajate arvestuste kohaselt on Eesti Energia olemasolev ja kokku lepitud laenuportfelli refinantseerimise maht ligikaudu 450 miljonit eurot, kuid kontsernil võib olla keeruline pärast Elektrilevi eraldamist vajalikku finantseerimist kaasata ning vajalikud oleksid täiendavad omakapitali sissemaksed.

Restruktureerimisega kaasneb ka mõningane kulude kasv, kuid need on analüüsi koostaja hinnangul suurusjärgus, mis ei peaks mõjutama plaani elluviimist.

«Kõige positiivsemat mõju elektriturule antud restruktureerimise kontekstis on oodata ühendvõrguettevõtte moodustamisest, mis peaks parandama eelkõige elektrivõrguga liitumise ning võrgu arendamise protsesse,» kirjutatakse analüüsis.

Restruktureerimine võib mõjutada ka elektri võrgutariife, kui on muutuvad tegevuskulud ning need muutused on püsivad või korduvad. Mõju leidmiseks elektrienergia edastamistasudele kasutati konkurentsiameti kinnitatud metoodikat, mis lubab tariifi arvestada põhjendatud tegevuskulud ning põhjendatud põhivarade tootluse. Baasiks oli Elektrilevi keskmine edastustasu, mis oli 30,65 eurot megavatt-tunni kohta ning sisaldab ka põhivõrgu kulusid ja tootlust.

Kuna ühendvõrguettevõtte investeeringutest tingitud kokkuhoid muutub aastate jooksul, siis on ka mõju tariifidele erinev: esimesel aastal lisandub tariifidele ligikaudu 3 miljonit eurot, 33. aastal aga kulubaas väheneb ligikaudu 2 miljoni euro võrra. Murdepunkt on arvestuslikult 18. aastal.

Püsihindades tähendavad need muutused vastavalt keskmise tariifi kasvu ligikaudu 1,5 protsenti esimesel ning langust alla ühe protsendi 33. aastal.

Protsessi tagajärjel suureneks ettevõtete kulud eelduslikult 2,5 miljonit eurot aastas Elektrilevi ja Eesti Energia kontsernisiseste sünergiate lõpetamisest, samas väheneks kulud 3 miljonit eurot aastas investeeringutelt ühendvõrguettevõtte loomisest. 3,3 miljonit eurot aastas suureneksid kulud süsteemihalduri eraldumisel tekkivast funktsioonide dubleerimisest, ent väheneks 1,4 miljonit eurot aastas muudelt tegevuskuludelt ühendvõrguettevõtte loomisest.

Veel lisanduks 2,3 miljonit eurot ühekordseid kulusid laenude restruktureerimisest ja nõustamiskuludest ja 4,3 miljonit eurot aastas Eesti Energia laenude intressikulu pärast Elektrilevi eraldamist, kusjuures Eesti Energia laenukulude kasv 3,54 miljonit eurot kestaks reitingu languse tõttu piiramata aja, Elektrilevi laenukulu kasv aga 2026. aasta juulini, kui lõppeb Euroopa Investeerimispangaga (EIB) sõlmitud laenuleping.

Lisaks võib analüüsi kohaselt realiseeruda võimalik negatiivne mõju elektrisüsteemi töökindlusele, mis järgneks süsteemihalduse eraldamisele.

Märksõnad
Tagasi üles