/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/10/28/4639819t1he6c5.jpg)
Koostöös sideettevõtjate, riigiasutuste ja kogukondadega sai valmis Eesti lairiba plaan sidetaristu arenguhüppeks. Dokument tutvustab hetkeseisu ja plaane, kuidas jõuab ülikiire internet turutõrke piirkondadesse 2030. aastaks.
PLAAN VALMIS ⟩ Ülikiire internet hakkab jõudma Eesti igasse maanurka
Eesmärgi saavutamine eeldab järgnevatel aastatel hinnanguliselt täiendavalt 200 miljoni euro ulatuses avaliku raha kaasamist. Samuti on riigil kavas toetada 18,74 miljoni euroga katkematu 5G-ühenduse tagamist Eesti peamistel transpordikoridoridel.
Plaani üks lõppeesmärk on ka Eesti asustatud piirkondade 5G-levialaga katmine vähemalt 95 protsendi ulatuses.
:format(webp)/nginx/o/2022/12/12/15018796t1h76fd.jpg)
«Eesti lairiba plaan kirjeldab poliitilisi otsustuskohti ja tegevusi, mis on vajalikud selleks, et tagada 2030. aastaks kõigile Eesti elanikele kiire internetiühendus, katta vähemalt 95 protsenti asustatud piirkondadest 5G-levialaga ning rajada turutõrke piirkondades uue tehnoloogia kasutuselevõttu võimaldav baastaristu,» ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan.
Järvan tõi välja, et 2030. aastaks sõnastatud eesmärkide täitmine on väljakutse. Näiteks juurdepääsuvõrkude rajamiseks maapiirkondadesse on 2030. aastani ette nähtud 69 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusi, lisaks on hinnanguline puudujääk gigabiti ühiskonnani jõudmiseks 200 miljonit eurot.
Ta rõhutas, et on poliitilise otsustuse koht, kuidas tagada ühenduvus maapiirkondades, kus praegu hea kvaliteediga internetiühendus puudub.
«Kõikjal 1 Gbit/s ühenduse tagamine on väga kallis ja kaaluda tuleb erinevate tehnoloogiliste lahenduste kasutamist, et võimaldada inimestele taskukohase hinnaga ülikiire interneti kättesaadavus juba lähiaastatel,» ütles minister.
Järvan sõnas, et ometi ei taga üksnes ühenduse olemasolu ülikiire andmeside kasutamist. Seda mõjutab ka teenuse taskukohasus. Praegu jääb Eesti nii 100 Mbit/s kui ka 1 Gbit/s interneti kasutamises Euroopa Liidu keskmisele alla. Selle üheks põhjuseks võib olla ka teenuse kõrge hind.
«Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet hindab praegu konkurentsiolukorda turul ja võib vajadusel kehtestada meetmeid selle parandamiseks,» selgitas minister riigi hoobasid taskukohasuse toetamiseks.
Ta lisas, et olukord, kus Eesti inimestele maksab 100 Mbit/s internet sama palju kui Lätis ja Leedus 1 Gbit/s, pole mõistetav.