Mida tegi SEB pensionifondides?
Lõppenud aasta ei olnud enamikule investoritele kerge. Kuigi ka SEB pensionifondid jäid aasta kokkuvõttes miinuspoolele, suutsime siiski hoida langused väiksemad kui turuindeksitel keskmiselt, kommenteeris SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev.
Kui aktsiaturgude tõusufaasis 2009–2021 triumfeerisid 100 protsenti aktsiates olevad indeksfondid, siis 2022. aasta tõi kaasa pöörde ja vaid mõne erandiga olid edukamad aktiivselt juhitavad fondid. Pensionikogumine on maraton ja ilmselt näeme veel mitmeid buume ja kriise. Korralike tulemuste saavutamiseks on ülioluline, et investeerimine oleks järjekindel, sest just langusperioodidel odavama hinnaga ostes pannakse alus tulevasele tootlusele.
Fondide tootluste võrdlemisel tasub tähele panna seda, kui suurt osa portfellist hinnatakse igapäevaselt turureaalsusesse ümber. Näiteks kinnisvarapositsioone hinnatakse ümber vaid kord aastas ja teatud võlakirju võimaldab seadus hoida eelmiste aastate n-ö «kõrgetel» hinnatasemetel. Kui selliste investeeringute osakaal portfellis on märkimisväärne, jätab see mulje osaku liikumise stabiilsusest või võimaldab isegi miinustootluste näitamist vältida. SEB on investeeringute hinnastamisel konservatiivne ning me ei kasuta võlakirjade hinnastamisel metoodikat, mis jätab pensionikogujatele tegelikkusest parema mulje. Tänu sellele saab investor olla kindel, et tema igakuised maksed sisenevad SEB pensionifondidesse õiglasel hinnatasemel.
Jaanuaris kantakse pensionikogujate kontodele aastatel 2020–2021 peatatud riigipoolsete sissemaksete hüvitis ja SEB pensionikogujatele laekub üle 40 miljoni euro. Hüvitatakse ka viimase 2,5 aasta tootlus ja tänu tootluse hüvitamise soodsale arvutusmetoodikale saavad pensionikogujad hüvitiseks isegi rohkem, kui oleks fondis teeninud.
Aasta viimased kolm kuud aktsiaturgude tootlustes tervikuna midagi oluliselt ei muutnud
Oktoobris-novembris tegid maailma aktsiaturud küll ligi 10 protsendi suuruse tõusu, kuid detsembris anti saavutatu taas käest ning ka «jõuluralli» jäi tulemata. Maailma võlakirjaturud tegid oktoobrist novembrini ligi 5-protsendise tõusu ning hoolimata detsembri nõrkusest jäid võlakirjad kvartali kokkuvõttes mõnevõrra plusspoolele. Maailmamajanduse väljavaated on endiselt ebakindlad, kuid inflatsioonirindel on märke hinnatõusu aeglustumisest või isegi peatumisest. Viimastel kuudel on võidukäiku teinud Euroopa ja arenevate turgude aktsiad, hästi on läinud ka nn kaitsvatel sektoritel, nagu esmatarbekaubad.
Turgude keskmisest on oluliselt rohkem langenud suurte tehnoloogiaettevõtete aktsiad. Lõppenud aasta viimastel kuudel kaotasid tehnoloogiasektori aktsiad keskmiselt umbes –5 protsenti, samal ajal kui näiteks Euroopa pangad on viimaste kuudega investoritele toonud ligi +30 protsenti tootlust. Nii oli lõppenud 2022. aasta justkui viimaste aastate peegelpilt, kus senised kaotajad on saanud võitjateks ja vastupidi.
SEB muudatused portfellides
Lisasime aktiivselt juhitud fondide portfellidesse Eesti riigi, LHV ja Šiaulių pankade võlakirju ning suurendasime Kagu-Eesti metsamaa positsioone läbi Birdeye metsafondi. Eesti riigi võlakirjadesse sisenesime tootlustasemelt 4 protsenti, LHV võlakirjadesse tootlustasemelt 8 protsenti ning Šiaulių võlakirjadesse tasemelt 6,67 protsenti aastas. Aktsiainvesteeringutes tegime taktikalisi muudatusi sektorite vahel, suurendades väärtusaktsiate, finantssektori ja arenevate turgude osakaalu. Säilitasime positsioonid tervishoiu ja esmatarbekaupade aktsiates. Ka üldises aktsiaosakaalus olime mõõdukalt aktiivsed, liikudes kõige riskantsemates fondides aktsiaosakaalus vahemikus 92–105 protsenti.
SEB roheambitsioonid on jätkuvalt kõrgel ning meie alanud aasta eesmärk on saavutada vähemalt 75 protsenti jätkusuutlikkuse põhimõtteid arvestavate või keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi arvestavate investeeringute tase kõigis aktiivselt juhitud SEB pensionifondides. Kolmanda samba SEB Kliimatuleviku Pensionifond Indeksi portfellis aga sihime 100 protsendi taset ehk olukorda, kus kõik investeeringud on läbinud jätkusuutlikkuse filtri. Praktikas tähendab see muuhulgas väiksemat fossiilse energia sektori osakaalu. Iga uue investeeringu tegemisel hindame ettevõtte või fondi keskkonnaalaseid ja juhtimisaspekte ning ohutegurite ilmnedes jätame investeeringu tegemata. Investorina püüame «nügida» portfelliettevõtteid kestlikumate tegevuste suunas – esitades näiteks küsimusi ettevõtte juhtkonnale või hääletades üldkoosolekul.