Tallinna Vesi sõlmis lepingu Paljassaare reoveepuhastusjaama elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama rajamiseks, mille abil hakatakse kasutama reoveepuhastusprotsessis tekkivat biogaasi sooja- ja elektrienergia kulude vähendamiseks.
OHHOO! ⟩ Tallinna Vesi hakkab tootma elektrit ja soojusenergiat
Uue koostootmisjaama kompleksi ehitamise maksumus on ligikaudu 2,4 miljonit eurot ning selle eeldatav käivitamine toimub 2023. aasta lõpus. Filter Solutions OÜga sõlmitud ehitusleping hõlmab ka hooldustöid garantiiperioodil.
Reoveepuhastusjaamas tekib reoveesette stabiliseerimise käigus biogaas, mida saab pärast koostootmisjaama käivitumist hakata kasutama lisaks sooja tootmisele ka elektrienergia tootmiseks.
«Tegemist on äärmiselt keskkonnahoidliku energia tootmisega, mis võimaldab väärindada meie enda toodetud kõrvalprodukti biogaasi,» selgitas Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev. Lisades, et investeering koostootmisjaama vähendab ettevõtte jaoks reoveepuhasti elektrienergia ostu kulu, parandab jaama elektri varustuskindlust ning võimaldab elektri ostmist paremini juhtida. Paljassaare reoveepuhastusjaama reoveesette biogaasist saab toota aastas elektrienergiat mahus, mis kataks ligikaudu 3800 keskmise kodumajapidamise aastase elektrivajaduse.
Koostootmisjaam koosneb biogaasi puhastusest ning kahest Jenbacheri gaasimootorist. Kompleksi biogaasi kasutamise võimsus on kuni 4,6 MW. Biogaasi sellise tarbimise võimsuse juures on elektri tootmise võimsus 1,9 MW ning soojuse tootmise võimsus kuni 2,1 MW. Nii elektri- kui ka soojusenergia kasutatakse täielikult Paljassaare reoveepuhastusjaamas omatarbeks.
Koostootmisjaama rajamine on osa suuremast projektist, mille käigus rekonstrueeritakse ka Paljassaare reoveepuhastusjaama metaantankid ning tagatakse seeläbi reoveesette energeetilise potentsiaali maksimaalne ärakasutamine. Metaantankide rekonstrueerimise tulemusel saab reoveesettest toota iga tund ligikaudu 3,2 MWh biogaasi.
Reoveepuhasti on varustatud puhvermahutiga, kuhu saab talletada 20 MWh jagu biogaasi, et seda kasutada energia salvestajana. Seega võib puhvermahutit võrrelda elektriakuga, mille kiireim laadimise ja tühjendamise tsükkel kestab umbes üks ööpäev. Puhvermahuti võimaldab toota elektrit vastavalt vajadusele ja elektrienergia hindadele.
Tänu sellele investeeringule väheneb reoveepuhastusjaama ja pumpla summaarne elektritarve aastas ligi 50 protsenti. Reoveesettest toodetud biogaas katab kuni 70 protsenti tänasest keskmisest reoveepuhasti elektrienergia tarbimisest aastas. Seega ületab AS Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhastusjaam suure varuga Euroopa Komisjoni avaldatud asulareovee puhastamise direktiivi ettepanekud taastuvenergia tootmismahtudeks aastaks 2030.
Timofejevi sõnul on Tallinna Vesi seadnud eesmärgiks vähendada oma keskkonnamõju, alustades juba kaks aastat tagasi CO2 jalajälje kaardistamist. Jalajälje vähendamiseks võeti Tallinna Vee hoonetes ja tootmisprotsessis kasutusele 100 protsenti taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia.