Ehmatus Hiinast: rahvaarv kukkus esimest korda alates 1960ndatest

Hiina perekond Shanghai pargis. Foto: ALEX PLAVEVSKI/Scanpix

Hiina rahvaarvu vaadates ei ole kukkumine teab mis suur: riik on aastaga kaotanud vähem kui miljon elanikku, kuid rahvaarvu vähenemine on sümboolne – seda pole juhtunud alates 1960. aastatest.

Hiina rahvaarv vähenes Bloombergi andmetel mullu 850 000 inimese võrra ning suurriigi rahvaarv on 1,41 miljardit.

Hiina valitsusele teeb aga muret aina langev sündide arv. Möödunud aastal sündis riigis 9,56 miljonit last, oluliselt vähem võrreldes 10,62 miljoni lapsega 2021. aastal. Samal ajal kerkis pisut surmade arv, 10,4 miljoni inimeseni.

Hiina statistikabüroo juht Kang Yi ütles, et rahvaarvu vähenemise taga on ennekõike inimeste lapsesoovi vähenemine, abielu ja lapsesaamise edasilükkamine ja viljakas eas naiste arvu vähenemine.

Samas viitas Kang, et riik muret tundma ei pea: tööturul on pakkumist ikka veel rohkem kui nõudlust.

Rahvaarvu vähenemine toob kaasa muresid ka kinnisvarasektoris, sest inimesed ei osta siis enam nii palju kinnisvara. Riigile tähendab see suuremat survet pensionide maksmisel, sest maksumaksjaid jääb vähemaks.

Hiina võimud lõpetasid ühe lapse poliitika juba 2016. aastal ja ärgitasid inimesi rohkem lapsi saama, kuid sealtmaalt on sündivate laste arv aina vähenenud, kirjutab Financial Times. Sellega astub Hiina sama sammu Jaapani ja Lõuna-Koreaga, kus toimus samuti järsk sündide langus pärast seda, kui riik sai jõukamaks.