Energiaturu ülevaade ⟩ Hindade langusele vaatamata pole energiakriis läbi

Eesti Energia Balti elektrijaam Narva lähistel. FOTO: Remo Tõnismäe Foto: Remo Tõnismäe

Eesti Energia turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri sõnul on soojad ja tuulised ilmad küll viinud elektrihinna langemiseni kõikjal Euroopas, kuid talv, rääkimata energiakriisist, ei ole tema hinnangul kaugeltki läbi, sest statistiliselt kõige külmem kuu, veebruar, on veel ees.

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 80,8 eurot megavatt-tunnist, 24 eurot vähem võrreldes eelmise nädalaga. Kõige odavam oli elekter neljapäeva öösel kell 4 hinnaga 0,01 eurot ehk sisuliselt tasuta ja kõige kõrgem esmaspäeva, 9. jaanuari hommikul kell 9, mil hind oli 175,68 eurot.

«Börsihind on seega praegu olnud universaalteenuse hinnast odavam. Peamiseks põhjuseks on tavapärasest olulisemalt soojemad ilmad kogu Läänemere regioonis, mis omakorda on soosinud gaasihinna vähenemist ja seeläbi tiputundide elektrihinna alanemist. Madalama nõudlusega hetkel on rohke tuuletoodang hinna kohati nullini viinud,» märkis Miller.

«Kuid kes julgeb öelda, et talv juba läbi on? Nädalavahetusel murti taliharjapäevaga rahvakalendri järgi talve selgroog, kuid statistiliselt on veebruar olnud kõige külmem kuu. See tähendab, et mõneks tõsisemaks külmalaineks peaksime veel valmis olema, ent nii kõrgeks nagu möödunud aasta sügisel, ei pruugi hinnad enam kerkida, sest gaasivarude olukord on täna Euroopas kardetust oluliselt parem,» lisas ta.

Euroopa gaasiväljavaade on analüütiku selgitusel kujunenud aga kardetust oluliselt paremaks. «Maagaasi hind langes eelmise nädalaga võrreldes veelgi ning ühe megavatt-tunni eest tuli keskmiselt välja käia 68,3 eurot. Hind langeb soojemate ja tuulisemate ilmade tõttu jätkuvalt. Reedel plahvatas Leedus gaasitoru, millega tarnitakse gaasi Põhja-Leetu ja Lätti. Eleringi sõnul Leedu õnnetus Eesti gaasi varustuskindlust ei mõjuta. Plahvatust peetakse õnnetusjuhtumiks,» tõi Miller välja.

Kuigi energiakriisis Euroopal õnnestus mullu vältida hullemat ja minna uuele aastale vastu optimistlikus meeleolus, siis pole selge, mida toob 2023. aasta ja Milleri sõnul püsib oht, et see kujuneb eelmisest keerulisemaks. «Rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) on juba kuid hoiatanud, et tuleval suvel võib gaasivarude taastamine kujuneda lõppenud aastast oluliselt keerulisemaks. Peamine põhjus peitub Moskvas. Isegi kui Venemaa ei keera Euroopasse suunduva maagaasi kraane lõplikult kinni, saadakse sealt oluliselt vähem gaasi kui mullu,» nentis analüütik, osutades, et tänavu jõuab Euroopasse Vene maagaasi umbes 20 miljardi kuupmeetri jagu vähem kui mullu, mis vastab Saksamaa hoidlate praegusele mahule.

Alternatiiviks on veeldatud maagaas (LNG), mida Euroopa importis 2022. aastal 115 miljardit kuupmeetrit, sellest 53 miljardit Ameerika Ühendriikidest ja 21 miljardit Katarist. «Venemaast jääv torugaasi tühimik tuleks seega täita teise Katariga, aga rahvusvaheline tootmine nii kiiresti nõudlusele järele ei jõua,» tõdes Miller, lisades, et seega peab vähenema Euroopa nõudlus.

«Morgan Stanley Researchi andmeil vähenes Lääne-Euroopa gaasikasutus aastases võrdluses novembris 19 ja detsembris 12 protsenti. Eeskätt tänu soojemale ilmale, aga ka tarbimise teadlikule vähendamisele. Nii võib märtsi lõpuks varude tase jääda umbes 50 protsendi juurde ehk kaks korda kõrgemaks kui sel ajal tavaliselt. Sellisel juhul peaks suve jooksul hoidlatesse lisama umbes 37 miljardit kuupmeetrit maagaasi, et jõuda selle talve alguse täituvuse tasemele 96 protsendi juures. Selleks läheks vaja 20 miljardit kuupmeetrit gaasi vähem ehk täpselt Venemaa mulluste torutarnete jagu. Selline väljavaade on sügisel prognoositud stsenaariumitest optimistlikuma realiseerumine,» selgitas ta.

Gaasihinna langus on toonud aga omakorda probleemi: hoidlate kõrge täituvuse ja nõudluse vähenemise tõttu võivad talve hakul Euroopasse toodud LNG-laevad parema hinna tõttu siirduda hoopis mujale. «Kui Euroopat peaks aga tabama tõsisem külmalaine ja tarbimine järsult kasvama, võib tekkida seetõttu tarneraskusi. Ja karid ohustavad ka teisel juhul: kui gaasihinna langus põhjustab tarbimise hüppe tagasi vanade kommete juurde. Uue tasakaalupunkti leidmine gaasi tarbimise ja selle hinna suhtes igatahes alles kestab,» nentis analüütik.

Süsinikdioksiidi hind lõppenud nädalal sisuliselt ei muutunud, makstes 80,2 eurot tonni kohta. Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 460 megavatti ning sel nädalal on turupakkumisteks saadaval kõik Eesti Energia juhitavad tootmisvõimsused, kinnitas Miller.