/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/01/15/15081064t1h0a58.jpg)
Eurostati andmetel on vahemikus 2010. aastast 2022. aasta kolmanda kvartalini üürid Euroopa Liidus (EL) tõusnud keskmiselt 18 protsenti ja eluasemehinnad 49 protsenti, sealjuures oli mõlema puhul kasv suurim just Eestis.
Eestis on üüri- ja eluasemehinnad kallinenud kiiremini kui mujal Euroopas (1)
Nii üüri- kui ka eluasemehinnad jätkasid tõusu ka 2022. aasta kolmandas kvartalis, kerkides aastavõrdluses vastavalt 2,1 protsenti ja 7,4 protsenti, teatas Eurostat.
Kui üürihinnad tõusid 2010. aastast kuni 2022. aasta kolmanda kvartalini stabiilselt, siis eluasemehinnad kõikusid Eurostati andmetel märgatavalt ning on alates 2015. aasta esimesest kvartalist tõusutrendis. Kokku kasvasid võrdlusperioodil eluasemehinnad 19 EL-i liikmesriigis rohkem kui üürihinnad.
Eluasemehinnad tõusid 24 EL-i liikmesriigis ja langesid kolmes. Kõige enam ehk pea kolmekordselt kasvasid hinnad Eestis. Järgnesid Ungari 2,7-kordse kasvuga ja Luksemburg 2,4-kordse kasvuga. Leedus kasvasid eluasemehinnad samuti ligi 2,4 korda ja Lätis pisut üle 2,3 korra.
Võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartali ja 2010. aasta üürihindu, tõusid hinnad 26 liikmesriigis ja langesid ühes, enim tõusid hinnad 3,3 korda Eestis ja 2,5 korda Leedus. Ainsana langesid üürihinnad Kreekas, 24 protsenti.