Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) mahepõllumajanduse ja seemneosakonna juhataja Karin Zereeni sõnul polnud ametil eesmärki panna seoses mahetootjate tatrast leitud keelatud ainetega väljastatud pressiteatega halba valgusesse ettevõtjaid ega mahesektorit, vaid anda ennetusmeetmena turuosalistele infot aset leidnud ulatuslikust juhtumist.
Riigiamet: keelatud ainetest teavitamise mõte polnud mahetootjate mainekahju tekitamine (2)
«Pressiteate peamine eesmärk oli juhtida tähelepanu riskide hindamise ning ennetus- ja ettevaatusmeetmete rakendamise olulisusele, sest ettevaatusabinõude rakendamisega välditakse lubamatute ainete esinemist mahetoodangus. Pressiteates ettevõtjate nimesid ei mainitud, sest ainete esinemise põhjuste väljaselgitamine jätkub,» toonitas Zereen vastuskirjas Eestimaa Talupidajate Liidule, kes pressiteate avaldamise möödunud nädalal hukka mõistsid.
Jaanuari alguses väljastas PTA pressiteate seoses juhtumiga, kus maheettevõtjate tatra toodangus esines keelatud aineid. Teates juhib amet maheettevõtjate tähelepanu sellele, et nad regulaarselt hindaksid ja ajakohastaksid oma ennetus- ja ettevaatusmeetmeid. PTA andmetel esines 21 tootja mahetatra toodangus fosetüül-alumiiniumi ja fosfoonhappe jääke, mis on mahepõllunduses keelatud ja mida nüüd lisaks muudele toimeainete jääkidele kontrollitakse.
Talupidajate Liit leiab aga, et juhtumi avalikustamisega kahjustati mahetootjate mainet. «Leiame, et ametnike pilk peab olema suunatud põllumajandustootjate poole ja pressiteadete vahendusel, kus kaasatakse ka tarbijad, kes tihti ei mõista nende olukordade tagamaid, ei ole hea praktika koostöötahte näitamisel. Karistusasutuse mainega riigiasutused peaksid olema eelkõige talupidajaid nõustavad ja tugiteenuseid pakkuvaid organisatsioonid,» seisab pöördumises maaeluminister Urmas Kruusele, millele on alla kirjutanud liidu juhatuse liige Kerli Ats.
Riik ei tee piisavalt
Talupidajad nõustuvad PTA poolt pressiteates välja toodud nõuannetega, ent nendivad, et riik ei tee selliste juhtumite vältimiseks ka ise piisavalt. «Antud juhtum näitab selgelt seda, et Eesti mahetootjad vajavad üha rohkem kvaliteetset nõuannet ja teaduse tuge, mida paraku ei pakuta ja me ei ole kahjuks ka näinud, et riik oleks teinud olulisi samme selle nõuande ja nende kompetentside loomisel,» tõdeb Ats.
Keelatud ainete kontrolli tõhustamiseks teevad talunikud ettepaneku moodustada maaeluministeeriumil ekspertrühm, kes selgitaks välja selle probleemi olemuse, kus 21 tatratootja toodangus esines keelatuid aineid. «Leiame, et loodav ekspertrühm peab olema erapooletu, koosnema teadlastest, kes keelatud aine tekkeprotsessi toodangus välja selgitaks. Vajadusel tuleks kaasata ka väliseksperte ning teha lisaks põldkatseid,» leiavad nad.