Telefonipetturite esimene võte: aja ohver ärevaks, et ta käituks ebaratsionaalselt

Aimur-Jaan Keskel
, majandusajakirjanik
Copy
Telefonikelmid on jätkuvalt aktiivsed.
Telefonikelmid on jätkuvalt aktiivsed. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Politsei majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt ütles Kuku raadio saates Krimiraadio, et Eesti inimesed on petuskeemide tõttu viimase aasta jooksul kaotanud kolm miljonit eurot.

Krimiraadio saatejuht Raul Ranne ütles, et politseisse jõudnud juhtumid on vaid jäämäe veepealne osa. Saatekülaline, Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt nõustus väitega. Ta lisas, et kelmuseoht on tänapäeva trend, millega kõik inimesed peavad arvestama.

Keldi sõnul mõtlevad kurjategijad pidevalt välja uusi skeeme ja analüüsivad, mis paremini toimib. Kuna pidevalt tuleb uusi skeeme, siis pole ka teavitustööst nii palju abi, nagu politsei loodab.

Kelt ütles saates, et telefonikelmid üritavad oma ohvrites tekitada ärevust, et nad käituksid ebaratsionaalselt. Näiteks väidavad nad, et inimeste raha pangahoiusel on ohus.

Saates mängiti ette venekeelne telefonikõne, kus petis väitis end olevat panga töötaja. Kõne oli päriselus toimunud.

Helistajad on venekeelsed

Eesti inimestele tehtavad petukõned on enamasti venekeelsed, eesti keeles on üksikuid petukõnesid. Ja helistatakse välismaalt. «Eestis nende kõnekeskuseid ei ole,» ütles Kelt.

Enne Ukraina sõda oli politseile teada, et mitu telefonikelmide kõnekeskust asub Ukrainas ning Eesti politsei tegi Ukraina kolleegidega nende sulgemiseks koostööd. Tänaseks on need kõnekeskused suletud.

Hiljuti levis Eestis petuskeem, kus kurjategijad saatsid inimeste mobiiltelefonile SMS-sõnumeid ja esitlesid end panga või kullerifirma töötajana. Sõnumis paluti teenustele juurde maksta väike summa ja lisatud oli ka makselink.

Varem esitlesid petised end Swedbanki või SEB töötajana, kuid viimasel ajal on lisandunud sellesse skeemi ka LHV nimi. Ka need kõned on reeglina vene keeles.

Kui väidetavatalt pangatöötajalt saabub SMS, kus palutakse teenusele juurde maksta, siis peaks klient helistama kontrolliks otse panka ja mitte sõnumis saadetud linke avama.

Kuku raadios oli täna «Krimiraadio» 1. osa. Saatejuht oli ajakirjanik Raul Ranne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles