/nginx/o/2020/03/30/13033195t1hc55a.jpg)
Keskkonnaministeerium tegi Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) ettepaneku alustada läbirääkimisi Ida-Virumaal asuva Vaivara ohtlike jäätmete käitluskompleksi naabruses asuva Narva metskonna kinnistust ühe osa väljakruntimiseks ja selle üleandmiseks käitluskompleksi territooriumi laiendamise tarbeks 217 hektari ulatuses.
Saadud on ka Narva-Jõesuu linnavalitsuse heakskiit uues valla üldplaneeringus selle maa-ala sihtotstarbe muutmiseks tootmismaaks, selgub RMK-le saadetud ettepanekust.
Vaivara ohtlike jäätmete käitluskompleks on ministeeriumi teatel ette nähtud riiklikult tähtsa ülesande täitmiseks, milleks on ohtlike jäätmete vastuvõtt, sorteerimine ja ladestamine. Praegu on riigi tasandil käimas kompleksi tulevikustrateegia väljatöötamine ja sellega seonduvate küsimuste arutamine. Üheks selliseks teemaks on territooriumi laiendamine.
Eesti riik on võtnud kohustuse rajada aastaks 2040 tehislike radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga. Ohutut lõppladustust vajavad eelkõige Paldiski endise tuumaobjekti likvideerimisel tekkivad radioaktiivsed jäätmed. Lõppladustuspaiga ladustusmahuks on kavandatud 3000 kuupmeetrit jäätmeid.
Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus on rajatud 2000. aastal ja kuulub riigile. Keskuse toimimise eest vastutab keskkonnaministeerium ning seda käitab eraettevõte.
Puudusi riigi ohtlike jäätmete poliitikas ja rahastusmudelis on kritiseeritud aastaid. Ka möödunud aasta novembris avaldatud riigikontrolli hinnangu kohaselt pole keskkonnaministeerium teinud ohtlike jäätmete käitlemise korra parandamiseks vajalikke otsuseid ega ole suutnud välja töötada riigile kuuluva käitluskeskuse toimivat majandamisvormi, kus jäätmete tekitajad kataksid kõik ohtlike jäätmete ladestamisega ja keskuse toimimisega seotud kulud. Seetõttu maksab riik riigikontrolli sõnul Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse tegevusele jätkuvalt peale.
Eestis tekib ligikaudu 400 000 tonni ohtlikke jäätmeid aastas, mis suures osas võetakse ringlusse ja taaskasutatakse ning siia pole arvestatud põlevkivitööstuses tekkivaid jäätmeid. Ligikaudu 10 protsenti ohtlikest jäätmetest tuleb ladestada, näiteks jäätmepõletustuhk ja metallitööstuses tekkiv sulatusräbu. Ohtlikke jäätmeid tohib ladestada mõne erandiga üksnes Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)