Kius ja vaimne terror põgenikemajas: politseiga ähvardamine, asjade kadumine

Sõjapõgenike abistamisega tegelevad Inessa Josing ja Kadri Viirand said küll sotsiaalkindlustusametilt jõulude eel tänukirja, kuid on sellele vaatamata ametnikele suureks pinnuks silmas. Foto: Erakogu

Hilisõhtune ustele kloppimine, politseiga ähvardamine, asjade äravõtmine, liikumiskontrolli kehtestamine, info leviku piiramine – kõlab nagu kord range režiimiga kinnipidamisasutuses, mitte kohas, kus sõjapõgenikud peaksid saama sõjatraumast taastuda ja uues kohas kohaneda.

Suvel kuulsaks saanud põgenikemajades Tallinnas Koplis ja Mäepealsel peaks elu käima, nagu igas teises kortermajas, kus pered elavad oma igapäevast elu, lapsed käivad koolis ja lasteaias, vanemad tööl, vanavanemad hoiavad kodu.

See võiks peaaegu niimoodi olla, kui majades ei oleks sotsiaalkindlustusameti (SKA) koordinaatoreid, kes põgenikele ärevakstegevaid aktsioone korraldavad, eesmärgiga «anda elanikele nõu», nagu ütles SKA kriisireguleerimise ja toimepidevuse juht Vadim Ivanov.