/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/21/13866820t1hddd6.jpg)
Kui oktoobris ja novembris olid kinnisvaraturu osalised veel suhteliselt positiivsete väljavaadetega, siis detsembrist on hirm naha vahele pugenud ka kõige paadunumatel optimistidel.
Kinnisvaraturul tegutsejatel on hirm naha vahel
«Kui 2022. aastal üldiselt alanes Eesti korteriturul tehingute arv 8,1 protsendi võrra, siis detsembris langes turuaktiivsus võrreldes aastatagusega juba 31 protsenti,» ütles Arco Vara analüütik Mihkel Eliste.
Likviidsuse halvenemine detsembris oli oodatust ulatuslikum ning näib, et üsna sarnane turusituatsioon püsib ka selle aasta alguses, märkis Eliste.
Populaarseimate kinnisvaraportaalide vaatamiste arv on mõnel päeval olnud ligi kümme korda madalamal kui veel pool aastat tagasi.
«Taoline väga järsk langus suhteliselt lühikese aja jooksul viitab selgelt paanilisele tarbijakäitumisele, mis ajaloolises vaates ei kipu ajaliselt kuigi pikalt kestma – nagu oli aastate 2021–2022 meeletu ostubuum –, mistõttu on tõenäoline, et turuaktiivsuse madalaim tase saavutatakse juba 2023. aasta esimese poolaasta vältel,» leiab Eliste.
2023. aasta teises pooles algab eelduslikult majanduskasvu uus tsükkel, mille tuules hakkab viitega liikuma ka arvatavalt kinnisvaraturg eesotsas elamispindade sektoriga, prognoosis ta.
Taoline väga järsk langus suhteliselt lühikese aja jooksul viitab selgelt paanilisele tarbijakäitumisele, mis ajaloolises vaates ei kipu ajaliselt kuigi pikalt kestma.
Mihkel Eliste
Elamispindade hinnatase taandub 2022. aasta kolmanda kvartali üleüldiselt tipptasemelt ja linnade korterituru puhul on see detsembri näitel juba taandumas.
Kiire inflatsiooni, kasvavate sissetulekute ja madala tööpuuduse keskkonnas on Eliste sõnul keeruline näha, kuidas pikalt madala müügipakkumise ajal võiks meid tabada keskmiselt üle 15 protsendi taseme ulatuv pikaajaline kinnisvarade nominaalne hinnalangus.
Tarbijakindlus on habras
2023. aasta esimeses pooles saab Eliste hinnangul võtmeküsimuseks lisaks laenuturule ka tööturg, mille juures võimalike koondamis- ja pankrotilainete eskaleerumine võib viia täiendava tarbijakindluse halvenemiseni. See vähendaks potentsiaalsete ostjate hulka turul veelgi, ning pikaajaliselt.
«Tugevalt räsida saav töötleva tööstuse sektor tegutseb suuresti Eesti väikelinnades või lähinaabruses, kus tööpuuduse võimaliku kasvu korral suureneb väljaränne eeskätt Tallinna – ääremaastumine pikemas perspektiivis selgelt jätkub,» kirjeldas Eliste.
Tema hinnangul võib väikelinnade ja nende lähiümbruse võtmeküsimuseks lähitulevikus saada taas likviidsus. «Seejuures võivad sõltuvalt krediidiasutusest muutuda ka teatud piirkondade eluasemelaenude finantseerimise tingimused,» märkis analüütik.