Enneolematu inflatsiooni käes vaevlevad eurooplased ootavad ELilt abi

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola sõnul tuleb kulud kontrolli alla saada, inflatsiooni pidurdada ja majandus kasvama panna. Foto: Toms Kalnins

Eurooplaste kõige pakilisem mure on kasvav elukallidus, millele järgneb vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse oht. Kodanikud ootavad ELilt jõulist tegutsemist, mis aitaks leevendada järjestikuste kriiside mõju.

Elukalliduse järsk tõus on 93 protsendi eurooplaste kõige pakilisem mure, selgub täna avaldatud Eurobaromeetri uuringust.

Kõigis ELi liikmesriikides on enam kui seitse vastajat kümnest mures elukalliduse tõusu pärast: Kreekas arvab nii 100 protsenti, Küprosel 99 protsenti ning Itaalias ja Portugalis mõlemas 98 protsenti küsitletuist. Eestis peab elukalliduse kasvu suurimaks probleemiks 93 protsenti vastanuist. Hinnatõus, ennekõike energia ja toiduhindade kasv, teeb muret kõigile ühiskonnagruppidele sõltumata soost, vanusest või sotsiaalsest taustast. Lisaks näevad eurooplased ohtudena vaesust ja sotsiaalset tõrjutust (ELi keskmine 82 protsenti, Eestis 67 protsenti) ning Ukraina sõja võimalikku levikut üle riigipiiride (ELi keskmine 81 protsenti, Eestis 76 protsenti).

Mitmed järjestikused kriisid on oluliselt mõjutanud ka Euroopa leibkondade rahalist olukorda. Peaaegu pooled küsitletud (46 protsenti) tunnistasid, et nende elatustase on koroonapandeemia, Venemaa agressioonisõja ja elukalliduse kasvu tõttu juba langenud. 39 protsenti vastanuist märkisid, et nende elatustase ei ole veel langenud, küll aga eeldavad nad, et see juhtub järgmisel aastal. Kasvavatest majandusraskustest annab tunnistust ka see, et 39 protsenti küsitletuist tunnistas, et enamiku ajast või mõnikord on neil raskusi arvete tasumisega. Seda on 9 protsenti rohkem kui 2021. aasta sügisel.

«Inimeste mure elukalliduse tõusu pärast on arusaadav, sest üha rohkem peresid on hädas, kuidas ots-otsaga kokku tulla. Peame nende aitamiseks kiiresti tegutsema. Tuleb kulud kontrolli alla saada, inflatsiooni pidurdada ja majandus kasvama panna. Meie ülesanne on kaitsta ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid,» ütles Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola.

Viimaste aastate geopoliitilised kriisid on seadnud kodanikud ja poliitikud silmitsi ülimalt keeruliste väljakutsetega. Kuna inflatsioon on viimaste kümnendite kõrgeim, soovivad kodanikud, et Euroopa Parlament keskenduks võitlusele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega (37 protsenti). Endiselt on kodanike jaoks oluline ka rahvatervise kaitse (34 protsenti) ja võitlus kliimamuutustega (31 protsenti). Eesti vastajad peavad esmatähtsaks majanduse toetamist ja uute töökohtade loomist (39 protsenti) ning ELi kaitse ja julgeoleku tagamist (37 protsenti).

Hiljutised kriisid ja eriti Venemaa sõda Ukraina vastu on kinnistanud kodanike toetust Euroopa Liidule: 62 protsenti peab ELi liikmelisust positiivseks (Eestis 66 protsenti). See on üks kõrgemaid tulemusi alates 2007. aastast. Ligi kolmveerand eurooplastest usub, et nende riik on ELi kuulumisest kasu saanud (72 protsenti, Eestis 83 protsenti). Ajal, kui sõda on tagasi Euroopa pinnal, leiab 36 protsenti eurooplastest, et ELi liikmelisuse peamine eelis on Euroopa Liidu panus rahu säilitamisse ja julgeoleku tugevdamisse (Eestis 38 protsenti – 12 protsenti rohkem kui aasta varem). Lisaks arvavad eurooplased, et EL soodustab liikmesriikide vahel paremat koostööd (35 protsenti, Eestis 30 protsenti) ja aitab kaasa majanduskasvule (30 protsenti, Eestis 38 protsenti).