Utilitas: ministeeriumi eelnõu on seadusvastane (2)
11. jaanuar 2023, 14:02
Energiaettevõtt Utilitas Wind OÜ tellitud õigusliku analüüsi kohaselt on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esitatud ehitusseadustiku muudatuseelnõu vastuolus nelja põhiseaduse paragrahviga.
Eelnõu kohaselt muudetaks seadust selliselt, et riik saab esitada hoonestusõiguse taotluse ka juhul, kui alale on taotlus juba esitatud, praegu kehtiva seaduse kohaselt sellist võimalust pole.
Utilitas esitas 2020. aasta aprilli lõpus tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) hoonestusloa taotlused meretuulepargi rajamiseks muu hulgas Saaremaal Sõrve säärest läände jäävale kahele merealale tuulepargi rajamiseks ehk on seega merealade hoonestusloa taotleja. Ettevõte tõi välja, et ta on menetlusse ka palju ressurssi panustanud.
2022. aasta oktoobris teatas aga MKM, et valis Eesti ja Läti meretuuleenergia ühisprojekti Elwind asukohaks Eesti mereala, mis suuresti kattub Utilitase taotletavate aladega ja detsembri alguses esitas TTJA-le valitud mereala hoonestusõiguse taotluse, mille menetluse amet detsembri keskel lõpetas.
Praegu kehtiv ehitusseadustik sätestab, et kui veekogu alale on hoonestusõiguse taotlus juba esitatud, siis riigi taotluse tagastab TTJA läbi vaatamata. 30. detsembril esitas MKM aga seadusemuudatuse eelnõu, mis võimaldaks TTJA-l menetlusse võtta ka riigi esitatud hoonestusõiguse taotluse, kuigi eraettevõtja on taotluse varem esitanud. Muudatus ei lubaks siiski menetlusse võtta riigi taotlust pärast seda, kui keegi teine on hoonestusõiguse juba saanud.
Rikutakse põhiseadust
«Muudatusettepanek rikub põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtet ja ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeldu; korraldus ja menetluspõhiõigust; riigivõimu omavoli keeldu; ettevõtluspõhiõigust ning nende kaudu ka riigivõimu põhiseadusliku teostamise nõuet,» märgib analüüsi läbi viinud vandeadvokaat Sandor Elias kirjas Utilitas Windile.
Ta lisas, et ka riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonna 2022. aasta alguses tehtud analüüs rõhutas, et juba esitatud hoonestusloa taotluste esitajaid ei tohi uue regulatsiooniga tagantjärele halvemasse positsiooni asetada. «MKM-i praeguse muudatusettepaneku kohaselt tekiks aga olukord, kus riik valib avatud menetluseta välja mõne juba varem esitatud hoonestusloa taotluse veekogu ala, kuhu esitada omapoolne hoonestusloa taotlus, mis justkui automaatselt tingiks varasema hoonestusloa taotluse tagastamise,» selgitas Elias.