Mis sanktsioonid? Vene naftaeksport aasta alguses kasvas
/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
10. jaanuar 2023, 16:30
Kahjuks pole sanktsioonid Venemaa toornafta ekspordile veel tõsisemaid probleeme valmistanud. Bloombergi andmetel kasvasid jaanuari esimesel nädalal idanaabri naftatarned 197 000 barreli võrra päevas ehk 8 protsenti.
Eelmisel nädalal asus Venemaa sadamatest naftaga teele 26 tankerit, neist üheksa Läänemere Ust-Luga ja Primorski sadamatest. Nädal varem saadeti musta kullaga teele 24 ja detsembri kolmandal nädalal 28 tankerit.
Läänemere tarned jäid varasemaga sarnasele tasemele. Vaikse ookeani piirkonna tarned kasvasid jaanuari alguses detsembri viimase nädalaga võrreldes 200 000 barreli võrra päevas ja Arktikast pärit naftavood suurenesid 143 000 barreli võrra päevas. See on piisav, et kompenseerida Musta mere sadamate ekspordimahtude väikest langust.
Siiski on näha, et Aasia riigid, kuhu praegu Vene naftat usinasti viiakse, ei suuda kompenseerida kogu Euroopa Liidu impordi kadumist, sest pärast embargo kehtestamist on nelja nädala keskmisena meretranspordi koguvood kahanenud enam kui 500 000 barreli võrra, 2,5 miljoni barrelini päevas.
Idanaabri toornafta liigub praegu meritsi peamiselt kolme riiki - Hiinasse, Indiasse ja Türki. Samas on Türgi import kukkunud septembri 400 000 barrelilt tänaseks vaid 21 000 barrelini päevas.
Euroopa Liidu kehtestatud naftaembargoga kaasneb Venemaa tarnetega palju suurem transpordikulu. Näiteks liigub nafta tankeritel Läänemere piirkonnast Indiasse keskmiselt 31 päevaga, varem jõudis see Poola vaid kolme ja Rotterdami seitsme päevaga.
See tähendab suuremat survet niigi vähestele laevaomanikele, kes on veel valmis Venemaa kaupu vedama. Seetõttu müükase näiteks Uurali naftat praegu Brenti margiga võrreldes pea poole odavamalt.
OPEC prognoosib, et Venemaa naftatootmine väheneb alanud aastal 850 000 miljonit barrelit, 10,1 miljoni barrelini päevas. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) prognoosib pisut suuremat kukkumist - 1,4 miljoni barreli võrra päevas.
Paraku näitavad need prognoosid, et Venemaa toornafta ja selle saadustega kauplemise olulist langust pole põhjust oodata. Samuti teenib Venemaa endiselt palju raha iga toodetud naftabarreli pealt, olenemata sellest, kas seda müüakse suure allahindlusega või mitte, sest Venemaa on tavapäraselt arvestanud eelarve koostamisel 40-dollarilise naftabarreli hinnaga.
Seega pole ka 60-dollariline hinnalagi just eriline kahju tekitaja, eriti kui arvestada, et detsembris oli Uurali nafta keskmine hind Oilprice.com hinnangul umbes 56 dollarit barreli eest.