Hiina presidendi plaan: majanduse taassünd ning sõprade tagasi võitmine

Kõnet pidava Hiina presidendi Xi Jinpingi peegeldus Pekingis. Foto: Andy Wong/ AP/ Scanpix

Hiina koroona nulltolerantsi strateegiast kaootilise loobumise kulud üha suurenevad. Samal ajal püüab Hiina vähendada rahvusvahelist isolatsiooni ning suurendada majanduskasvu, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.

Üle Hiina on haiglad ülerahvastatud, viirusevastaste ravimite ning valuvaigistite puudus levib kogu Aasias. Mitteametlike prognooside kohaselt võib Hiina varasema nulltolerantsi hülgamine nõuda enam kui miljoni inimese elu.

Financial Times kirjutab, et sellised väljavaated ei kahjusta mitte ainult Mao Zedongi järel Hiina kõige mõjuvõimsama liidri Xi Jinpingi kuvandit, vaid jätavad ka Pekingi propagandamasina hätta, sest viimase kahe aasta jooksul on lääneriikide koroonasurmade näitel pidevalt toonitatud, kui palju paremini suudab Hiina viiruse ohjeldamisega hakkama saada.

Kogu selle kaose taustal aga püüab Xi nii Hiina välis- kui majanduspoliitikat taaskäivitada. Nii püüab Peking ametnike ning valitsusnõunike kinnitusel parandada suurt kahju kannatanud diplomaatilisi sidemeid ning turgutada majandust. Majanduslehe allikate sõnul on uuenduste põhjuseks kriitilisele tasemele jõudnud erinevad majanduslikud, sotsiaalsed ning välispoliitilised pinged.

Majandusvaates on peamine eesmärk taastada Hiina aeglustuva majanduse varasem kasv, parandada miljonite Hiina põllumajandustöötajate olukorda, stabiliseerida kinnisvaraturgu ning turgutada kohalike omavalitsuste finantsseisu.

Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib Hiina selle aasta majanduskasvuks 4,4 protsenti, siis Hiina loodab erinevate tegevuste toel kasvu ergutada vähemalt kuue protsendini.

«Keskmiseks kasvuks loodetakse umbes 5 protsenti ja kuna eelmisel aastal oli see kasv umbes 3 protsenti, siis peab 2023. aasta ootus olema umbes 7 protsenti,» lausus Hongkongi ülikooli rahandusprofessor Chen Zhiwu. Mitmed teised analüütikud on pakkunud selle aasta kasvunumbriks enam kui 5 protsenti.

Eesmärk parandada suhteid lääneriikidega

Diplomaatias on Hiina peamine eesmärk pärast ebamugavasse isolatsiooni jäämist parandada suhteid lääneriikidega. Keskendutakse sidemetele Euroopaga, mis on Ukraina sõja ning Venemaa toetamise tõttu kõvasti kannatada saanud.

Suurbritannia mõttekoja Chatham House Hiina ekspert Yu Jie märkis, et Peking loodab, et temast ei saa iga lääneriigi rivaali. Ka on tema sõnul Ukraina sõda vähendanud Pekingi soovi Moskvaga investeerimissidemete juurde naasta.

Venemaa presidendi Vladimir Putini ning Hiina presidendi Xi Jinpingi kohtumine videosilla vahendusel 30. detsembril. Foto: Mikhail Klimentyev/ AP/ Scanpix

Kuigi Xi ning Venemaa president Vladimir Putin kinnitasid eelmisel kuul soovi kahepoolseid sidemeid arendada, tõdesid mitmed Hiina ametnikud majanduslehega suheldes, et Peking ja Moskva on Ukraina osas eriarvamusel. «Putin on hull,» tõdes üks anonüümsust palunud Hiina ametnik. «Invasiooniotsuse langetas väga väike grupp inimesi. Hiina ei tohi lihtsalt Venemaad järgida.»

Xi diplomaatilise muutuse aluspunkt on Moskvaga tihedatest suhetest saadava kasu ümberhindamine. Hiina arvab, et Venemaa kukub Ukrainas läbi ning tal ei õnnestu konfliktist väikeste kahjudega väljuda ning maailmaareenil saab riik nii majanduslikult kui diplomaatiliselt kõvasti kahjustada. Lisaks tunnistavad ametnikud eravestlustes, et nad lihtsalt ei usalda Putinit.

Pekingi peamine pingutus on veenda Euroopat, et lähedasi suhteid Moskvaga kasutatakse selleks, et takistada Putinit tuumarelva kasutamast.

Analüütikute kinnitusel on Hiina aru saanud, et on liiga paljude riikidega samaaegselt vastasseisu sattunud, eriti nende arenenud riikidega, mis on nende senised kaubandus- ja majanduspartnerid ning seda olukorda üritatakse muuta.