FI: hoiu-laenuühistud on õige kujundada ühistupankadeks, aga erisused peaksid olema paigas

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer. Foto: Finantsinspektsioon

Finantsinspektsiooni (FI) hinnangul on hoiu-laenuühistute muutmine ühistupankadeks õige samm võrdsetel alustel toimiva, ühenäolise ja -teolise ning läbipaistva finantsturu suunas, mistõttu toetab amet rahandusministeeriumi algatusel selle aasta alguses kooskõlastusringi läbinud eelnõu, millega soovitakse selgemalt reguleerida ühistulises vormis raha kaasamist ja selle arvelt laenu andmist.

«Enne aga tuleks kindlasti rohkem keskenduda ühistute varade hindamisele ja kaaluda võimalikke erisusi, mis võiksid neid suurpankadest eristada,» toonitas FI juhatuse liige Siim Tammer inspektsiooni blogis. Riigi valitud suund, kus sisus pangaga samalaadset teenust pakkuvat hoiu-laenuühistut käsitletakse tulevikus nii teenuse, kapitali, vastutuse kui järelevalve komponentides võrdselt pangaga, on Tammeri vaates hädavajalik.

«Seda on näidanud täna ühistulises vormis tegutsevad ettevõtted paraku ise ja jutt sellest, et ühistulises vormis panga loast möödatagurdamine peaks olema aktsepteeritav, ei ole enam tõsiseltvõetav. Nii vähemalt peaksid mõtlema need tuhanded «õnnelikud» ühistute liikmed, kes võtavad osa erinevatest pankroti-, likvideerimis- ja süüteomenetlustest, et vähemalt midagigi saada tagasi investeeringutest, mis pidid hoopis tootma tootlust 10–20 protsenti kuus, selmet rikastama väheseid väljavalituid,» nentis ta.

Tammeri vaates peituvad sedalaadi olulise regulatiivse muudatuse valikukohad eelkõige seal, kas ja mil määral rakendada ühistupankadele erisusi võrreldes tavapärase pangandusega. «Kuna pangandusõigus põhineb suuresti Euroopa Liidu õigusel, siis väga palju valikuid ei ole. Üks võimalustest, mida Euroopa Liidu õigus pakub, on eelnõus kavandatud algkapitali nõude alandamine. Pankadel on see 5 miljonit eurot ja ühistupankadel hakkaks olema 1 miljon eurot. Sellise leevenduse eesmärk on julgustada väikese mahuga pangandust, muu hulgas ühistupankasid,» selgitas inpektsiooni juhatuse liige.

Samas, kui lahjendada ühistupanga algkapitali nõuet, tuleks tema sõnul kaaluda ka seda, milliseid kitsendusi rakendada ühistupankadele teenuste osutamisel, sest nende tegevuse vorm, vastupanuvõime riskidele ja majapidamise ülesehitus on eelduslikult oluliselt väiksemad. Võimalus on näiteks piirata ühistupankade tegevusulatust, samuti teenuste liiki või mahtu.

«Aga kuidas tänasest hoiu-laenuühistust üleüldse võiks saada ühistupank? Milliseid kriteeriume nad peaksid selleks eelnevalt täitma? Selgelt peavad nad vastama pankadele kehtestatud nõuetele, kuid vähem tähelepanu on saanud nende varade hindamist puudutav. Kindlasti tuleb hoiu-laenuühistu varade hindamine teha enne ühistupanga loa saamist,» toonitas ta.

Hoiu-laenuühistud peaksid seega eelnevalt läbima AQR-i ehk Asset Quality Review, mille raames saab selgeks varade tegelik kvaliteet. «See on oluline muu hulgas sellepärast, et ühistupanga loa korral rakendub riiklik tagatisskeem – ühistupanga klientide varad on seeläbi tagatud nii, nagu see on praegu pankade puhul. Varade kvaliteeti puudutav teadmine peab finantsinspektsioonil olema seega enne loa andmist väga selge,» lisas Tammer.

«Vaadates tänast hoiu-laenuühistute vormis osutatavat finantsteenust ja seal ilmnenud probleemide hulka, on põhjendatud hoiu-laenuühistute muutmine ühistupankadeks. Loodetavasti saab lähiajal lõplikult paika seda suunda toetav õigusraamistik,» võttis ta kokku.

Rahandusministeerium saatis hoiu-laenuühistuid puudutava seadusemuudatuse kooskõlastusringile 28. detsembril ja ootas huvigruppidelt vastuseid selle aasta 2. jaanuariks. Nii seadusemuudatuse sisu kui menetlusprotsessi on tugevalt kritiseerinud teiste hulgas ühistud, kes leiavad, et eelnõu tooks seadusena jõustumise korral kaasa hoiu-laenuühistute kui ühistegevulise ettevõtluvormi hävingu Eestis.

Samuti on muret tekitanud ebatavaliselt lühike kooskõlastusperiood: näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul ei ole rahandusministeerium hoiu-laenuühistu seaduse muutmise eelnõu menetledes järginud hea õigusloome põhimõtteid, kuna seda tehakse kiirustades ning plaanitavaid muudatusi ei jõuta kõikide oluliste sihtgruppidega läbi arutada.