«Enne aga tuleks kindlasti rohkem keskenduda ühistute varade hindamisele ja kaaluda võimalikke erisusi, mis võiksid neid suurpankadest eristada,» toonitas FI juhatuse liige Siim Tammer inspektsiooni blogis. Riigi valitud suund, kus sisus pangaga samalaadset teenust pakkuvat hoiu-laenuühistut käsitletakse tulevikus nii teenuse, kapitali, vastutuse kui järelevalve komponentides võrdselt pangaga, on Tammeri vaates hädavajalik.
«Seda on näidanud täna ühistulises vormis tegutsevad ettevõtted paraku ise ja jutt sellest, et ühistulises vormis panga loast möödatagurdamine peaks olema aktsepteeritav, ei ole enam tõsiseltvõetav. Nii vähemalt peaksid mõtlema need tuhanded «õnnelikud» ühistute liikmed, kes võtavad osa erinevatest pankroti-, likvideerimis- ja süüteomenetlustest, et vähemalt midagigi saada tagasi investeeringutest, mis pidid hoopis tootma tootlust 10–20 protsenti kuus, selmet rikastama väheseid väljavalituid,» nentis ta.
Tammeri vaates peituvad sedalaadi olulise regulatiivse muudatuse valikukohad eelkõige seal, kas ja mil määral rakendada ühistupankadele erisusi võrreldes tavapärase pangandusega. «Kuna pangandusõigus põhineb suuresti Euroopa Liidu õigusel, siis väga palju valikuid ei ole. Üks võimalustest, mida Euroopa Liidu õigus pakub, on eelnõus kavandatud algkapitali nõude alandamine. Pankadel on see 5 miljonit eurot ja ühistupankadel hakkaks olema 1 miljon eurot. Sellise leevenduse eesmärk on julgustada väikese mahuga pangandust, muu hulgas ühistupankasid,» selgitas inpektsiooni juhatuse liige.
Samas, kui lahjendada ühistupanga algkapitali nõuet, tuleks tema sõnul kaaluda ka seda, milliseid kitsendusi rakendada ühistupankadele teenuste osutamisel, sest nende tegevuse vorm, vastupanuvõime riskidele ja majapidamise ülesehitus on eelduslikult oluliselt väiksemad. Võimalus on näiteks piirata ühistupankade tegevusulatust, samuti teenuste liiki või mahtu.