Intrum: Eesti tarbijad on koduste rahaasjade haldamisel Euroopast ees

BNS
Copy
Eesti tarbijad edestavad kodumajapidamiste rahaasjade haldamisel paljusid Euroopa tarbijaid.
Eesti tarbijad edestavad kodumajapidamiste rahaasjade haldamisel paljusid Euroopa tarbijaid. Foto: IMAGO/Fotostand / K. Schmitt

Eesti tarbijatel läheb kodumajapidamise rahaasjade korraldamisel mitmes olulises aspektis keskmiselt paremini kui eurooplastel, selgub Intrumi värskest uuringust. 

Uuringust selgus, et kuigi 77 protsenti Eesti elanikest väitis, et nende arved suurenevad kiiremini kui sissetulek, siis vaid 10 protsendil leibkondadest jäi pärast arvete tasumist kätte alla 10 protsendi sissetulekust. See on oluliselt madalam Euroopa keskmisest, kus 25 protsendile leibkondadest jääb alles nii väike osa kasutatavast sissetulekust.

33 protsenti Eesti vastajatest ütleb, et üle poole palgast jääb pärast kõigi majapidamisarvete tasumist alles, mis on Intrumi uuringus käsitletud riikide seas suuruselt teine, teatas ettevõte.

Rahaasjus korrektsed ja kitsid

Uuringus osalenud eestimaalased on ka kõige tõenäolisemad kõik oma arved õigeaegselt tasuma: 85 protsenti vastas, et pole maksetega hilinenud. Ühtlasi on nad kõige vähem tõenäolisemad raha laenama: seda ütles 85 protsenti vastanutest (Euroopa keskmine 74 protsenti).

Kogu Euroopas on 26 protsenti vastajatest viimase kuue kuu jooksul arvete tasumiseks laenu võtnud või krediitkaardi limiidini jõudnud (aasta varem 27 protsenti). Eestis on see näitaja küsitluse järgi oluliselt madalam – 14 protsenti.

Uuringust selgus ka, et Eesti üürnikel läheb kasutatava tuluga kehvemini kui majaomanikel või hüpoteegiomanikel. «Küll aga läheb eestlastel üldiselt mitmes isiklike rahaasjade haldamise võtmevaldkonnas paremini kui paljudel Euroopa tarbijatel, kes on hädas suurema võlataseme ja väiksema kasutatava sissetulekuga,» lisas Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika.

Aruanne põhineb küsitlusel, mis viiakse korraga läbi 24 Euroopa riigis. Viimases uuringus osales 24 011 tarbijat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles