Riigikontroll: KOVid tuleb muuta rahaliselt iseseisvamaks
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
9. jaanuar 2023, 16:21
:format(webp)/nginx/o/2021/12/02/14237793t1hde42.jpg)
Riigikontroll leiab hiljuti valminud auditis, et riik peaks andma kohalikele omavalitsustele (KOV) suurema otsustusõiguse riikliku toetusfondi eraldiste kasutusotstarbe üle otsustamisel ning suurendama seega omavalitsuste finantsautonoomiat.
Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ütles riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil auditi tulemusi tutvustades, et linnadele ja valdadele antavate toetuste kasutuspiirangute kaotamise otsuse tegi valitsus juba 2017. aastal toimunud haldusreformi järel, aga vastavad otsused on jäänud põhjendamatult venima.
Auditi juhi Tambet Drelli sõnul tõi audit toetuste kasutuspiirangute kaotamise põhilise takistusena välja ministeeriumite ja omavalitsuste vastastikuse usaldamatuse. «Valitsus pelgab seda, et piirangute kaotamisel läheb kindlaks otstarbeks eraldatud raha omavalitsustel edaspidi mujale. Omavalitsused pelgavad aga omalt poolt seda, et kui praegu on valdkonna rahastamine kulupõhine ja see kulupõhisuse printsiip kaob, siis uus rahastusmudel ei võta arvesse kulude kasvu juhul, kui riik mõne valdkonna teenuse kvaliteedi suhtes nõudeid karmistab,» selgitas Drell ja lisas, et tegelikkuses pole need hirmud kummaltki poolt õigustatud.
Auditist tuli välja, et juba praegu kulutavad KOV-id riigi toetatavates valdkondades täiendavalt ka oma raha, mis annab märku sellest, et toetuste kasutuspiirangute kaotamisel säilib neil motivatsioon neisse valdkondadesse panustada. Drell tõi välja, et viimastel aastatel on KOV-id omafinantseeringut eriti kiires tempos tõstnud õpetajate palgatõusuks ja kohalike teede korrashoiuks. «Praegu pole analüüsi põhjal küll alust hirmul, et sihtotstarveteks mõeldud raha läheks kusagile mujale,» toonitas auditi juht.
Auditi tulemustest lähtuvalt tegi riigikontroll ettepaneku riigihalduse minister Riina Solmanile tuua alanud aasta jooksul sihtotstarvete kaotamise protsessi tagasi konkreetsus ning kaasata kokkulepete saavutamisse nii omavalitsused kui kõik ministeeriumid, panna lauale kõik ettepanekud ja langetada vajalikud otsused. «Kui need kõik asjad korraga ette võtta, siis on suurem võimalus probleemi paremini tunnetada ja jõuda kokkulepeteni kiiremini, samuti tuleks kõikide kokkulepete puhul määrata kindlad kuupäevalised tähtajad otsuste jõustumiseks,» osutas Drell.
Toetusfondi maht on umbes 500 miljonit eurot, mida riik eraldab omavalitsustele riigi antud ülesannete täitmiseks kümnes valdkonnas, näiteks haridustöötajate palgakuluks, jäätmemajanduse korraldamiseks, sotsiaalteenuste pakkumiseks või teede hoolduseks.