L, 4.02.2023

Tavidi analüütik selgitab: mida on oodata kulla hinnalt 2023. aastal?

Mait Kraun
, Tavid AS
Tavidi analüütik selgitab: mida on oodata kulla hinnalt 2023. aastal?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Shutterstock

Kullaturg saab arvatavasti olema ka tänavu väga volatiilne, mis võimaldab nutikalt tegutsedes häid ostukohti ära kasutada. Ebakindlust tekitavad nii majanduslanguse oht kui ka intressimäärade suuna ja geopoliitika ebamäärasus.

Möödunud aasta oli kullaturu jaoks volatiilne ja heitlik, aasta lõpetati pärast suuri kõikumisi aasta algusega võrreldes sisuliselt samal tasemel. Ka tänavu on oodata suuri hinnakõikumisi, sest majanduslanguse oht on kasvamas, meid võib ees oodata stagflatsioon ning intressimäärade suund muutub arvatavasti aasta keskel ebamääraseks.

Samuti püsivad volatiilsed ka valuutaturud ning dollari järsule kallinemisele on järgnenud järsk langus, mis on tekitanud spekulatsioone, et tugeva dollari aeg võib olla läbi saanud.

Üldises pildis hakkavadki sellel aastal kullaturgu kujundama kaks suuremat mõjutajat – majanduslanguse oht ning teadmatus, kas intressimäärasid tõstetakse terve aasta vältel edasi või hakatakse hoopis langetama, mis mõjutab suuresti ka dollari kurssi.

Samuti on palju määramatust geopoliitiliste pingete osas, olgu selleks Ukraina sõda, Lähis-Ida või Taiwani ümber toimuv. Kuna need on väga ettearvamatud faktorid, siis järgnevas analüüsis nendele tähelepanu ei pööra.

Mis saab intressimääradest ja dollarist?

USAs on inflatsioon viimastel kuudel aeglustunud ning selle tempo on olnud oodatust väiksem, majandusandmed jahenevad ning see tähendab, et arvatavasti aeglustab Föderaalreserv intresside tõstmist tänavu märgatavalt. Viimastel kuudel on see kulda toetanud ja arvatavasti aitab hinnal kõrgemal püsida ka selle aasta alguses.

Novembris oli aastane inflatsioon 7,1 protsenti ning see näitaja langes juba viiendat kuud järjest. Ühendriikide jaemüügi numbrid langesid novembris viimase aasta kiireimas tempos, mis peegeldab kõrge inflatsiooni piiravat mõju nõudlusele. Lisaks sellele on ka tööstussektoris märgata jahenemist.

Föderaalreservile on need andmed meeltmööda, sest intressitõusudega püütakse kasvu ja seeläbi inflatsiooni alla tuua. Keskpank ootab, et sellel aastal saab USA majanduskasv olema väga madal ning majandussurutise (vähemalt kaks kvartalit kestev majanduslangus) oht on suur. «Majandussurutise võimalus on pea sama suur kui selle vältimine,» teatas Föderaalreserv eelmise aasta lõpus. Ka Euroopas peetakse majanduslanguse ohtu väga suureks.

Kui alates eelmise aasta keskpaigast on Föderaalreserv järsult intresse tõstnud, siis nüüd soovitakse keskpangas eelpool mainitu tõttu peagi intresside kergitamist aeglustada ning aasta sees ka lõpetada. Alates eelmise aasta märtsist on baasintressi tõstetud kokku kaheksa korda, 4,25–4,5 protsendi vahemikku.

Keskpanga hinnangul jõuavad intressid veidi enam kui 5 protsendi juures tänavu oma tippu. Rahapoliitikud ei ole veel kindlad, kui pikaks intressid sellele tasemele pärast tipu saavutamist jäävad ning kas neid tõstetakse edasi või hakatakse hoopis langetama. Kõrgemad intressid mõjutavad kulla hinda negatiivselt.

Järeldus:

Ootused intresside tõusutempo suhtes on alla tulnud ning see on dollari kursi pärast pikka ja kiiret tõusu järsult langema pannud. See omakorda on kulla hinnatõusule viimastel kuudel hoogu andnud. Selle mõju saab olema arvatavasti aga lühiajaline (mõned kuud), sest keskpangad soovivad vaatamata aeglasemale tempole intresse veel kõrgemale viia. Kõrgemad intressid koos aeglustuva inflatsiooniga on kulla jaoks ebasoodne kombinatsioon.

Edaspidine sõltub aga suuresti ka sellest, milliseks kujunevad valuutade liikumised ning mis saab majandustest. Kas dollar jätkab pärast lühikest pausi tõusu? Dollari piimakokteili teooria toetab seda, samas lõdva rahapoliitika naasmisel on oodata kõigi valuutade kukkumist, mis toetab kulla hinda (isegi kui dollar teiste valuutade vastu tugevneb). Suuremat kulla hinna tõusu on sellisel juhul oodata eurodes, naelades ja muudes valuutades peale USA dollari. Kas majanduslangus tuleb või mitte? Minu hinnangul on suur tõenäosus, et sellel aastal näeme majanduslangust ja see sunnib intresse uuesti alandama, mis mõjub kullale esialgu negatiivselt, aga lõpuks positiivselt. Sellest pikemalt järgmises peatükis.

Majanduslangus mõjuks kullale pikas perspektiivis hästi

See aasta on seega arvestatav võimalus, et meid ootab nii Euroopas kui USAs ees majanduslangus. Lühiajaliselt võib see olla kulla hinda survestav, aga keskpikas (ca 6–24 kuud) perspektiivis väga toetav.

Majanduslanguse oht on suur, sest intresse tõstetakse kiiresti ja tavapäraselt on sellele järgnenud majandussurutised. Kõige tähtsam ja ka täpsem majanduslanguse indikaator – intressikõvera pöördumine – on juba toimunud. Alates 1955. aastast on intressikõver pöördunud USAs kokku kümnel korral, üheksal korral on sellele 6–24 kuu jooksul järgnenud majandussurutis. Ühel korral, 1965. aastal, majandus langema ei hakanud, aga kasv aeglustus 10 protsendi pealt 0,2 protsendini. Intressikõvera pöördumisest saab pikemalt lugeda siit.

Kulla hind on majanduslanguse alguses reeglina odavnenud, sest finantsturgude likviidsus on kokku kuivanud ning kuld on üks esimesi varasid, mida rahapositsiooni parandamiseks müüakse. Likviidsuskriisi ohust saab pikemalt lugeda siit.

Sellest tuleneva kulla hinnalanguse ulatus sõltub aga juba sellest, kas satume väga sügavasse kriisi või mitte. Näiteks likviidsuskriisi puhul, mida nägime nii 2008. kui 2020. aastal, kukkus kulla hind järsult. See langus saab aga olema lühike, sest majanduslanguse järel on kuld reeglina kiiresti kallinenud. 2008. aasta kriisis ulatus langus 30 protsendini, 2020. aastal 15 protsendini. Kriisieelsele tasemele tagasijõudmine võttis esimesel juhul aega aasta, teisel juhul vaid poolteist kuud.

Väärismetallide rafineerimistehase Heraeus kirjutas oma sellel suvel avaldatud raportis:

Majandussurutis ei ole kulla jaoks tingimata halb uudis. Tüüpiliselt on väärismetallide hinnad majanduslanguse ajal kukkunud, aga kuld on langenud vähem ja taastunud kiiremini kui teised metallid. Üldiselt on kulla hind majanduslanguse lõpus kaubelnud kõrgemal kui selle alguses.

Järeldus:

Majanduslangus tähendaks, et inflatsioon tuleb ajutiselt alla ning keskpangad on sunnitud naasma lõdvema rahapoliitika poole. Sarnaselt 2020. aasta koroonakriisiga reageeritakse arvatavasti ka järgmisele majanduslangusele üle ning see toob toorainete supertsükli jätkumise kaasabil hiljem kaasa uue inflatsioonilaine. See tähendab potentsiaalselt ka stagflatsiooni – keskkonda, kus inflatsioon püsib kõrgel, aga majandus ei tõuse või langeb. Kullal peaks sellises keskkonnas väga hästi minema. Pigem pean majanduslanguse stsenaariumit tänavu tõenäolisemaks kui niinimetatud pehmet maandumist, kus vaatamata intresside tõstmisele suudetakse kriisi vältida.

Mis saab kulla hinnast 2023. aastal?

Järgnevalt toon fundamentaalset ja tehnilist pilti arvestades välja kulla tähtsamad hinnatasemed. Kuna kullaturu kõrge volatiilsus ning tuleviku teadmatus muudab prognoosimise väga keeruliseks, siis tihti osutuvad need hinnangud ebatäpseks. Näiteks prognoosivad erinevad analüütikud selle aasta lõpu hinnaks nii 4000 dollarit untsist kui ka 1700 dollarit untsist. Igaüks peaks teemat iseseisvalt uurima ning enda otsused tegema. Järgnev analüüs on pigem üldine ning seda ei peaks kasutama investeerimisotsuste tegemiseks.

Kui vaadata kulla hinnagraafiku tehnilist pilti, siis joonistuvad sellelt välja mitmed tähtsad tasemed, millel tasub silm peal hoida. Analüüsi kirjutamise ajal (4. jaanuaril) kaupleb kuld 1860 dollari juures untsist.

Esiteks on mitmeid suuremaid toetuspunkte, millest on hinnal raskem allapoole läbi murda. Möödunud aastast on tugev toetuspunkt moodustunud 1615 dollari juurde, kust kuld põrkus tagasi kolmel korral – septembris, oktoobris ja novembris. See on ka tase, kuhu kulla hind võib potentsiaalselt likviidsus- või majanduskriisi ajal ajutiselt langeda. Kui vaadata mitut aastat korraga, siis varasemast on tugev toetus ka 1680–1720 dollari vahemikus.

Tähtis psühholoogiline tase on ka 1800 dollari juures. Lisaks sellele on sellel tasemel ka 200 päeva libisev keskmine hind, millest kuld aasta viimasel kuul läbi murdis. Kui hind on 200 päeva libisevast keskmisest kõrgemal, toimib see toetusena, kui madalamal, on tegemist vastupanutasemega.

Esimene vastupanu tase on kullal psühholoogiliselt tähtis 1900 dollari tase, seejärel 2000 dollari tase. Kõige tugevam vastupanu on 2050–2075 dollari juures, kus kuld on viimase kahe aasta jooksul käinud kahel korral. Rekordi saavutas kuld 2020. aasta augustis, tõustes 2075 dollarini untsist.

Ootan, et kulla hind püsib aasta esimeses pooles majanduslanguse ohtu ja intresside tõstmist arvesse võttes mõnevõrra surve all. Kui Föderaalreserv ja teised keskpangad on tänavu sunnitud intressimäärasid uuesti langetama hakkama, siis võiks kuld aasta teises pooles 2050 dollari taseme uuesti proovile panna ja potentsiaalselt ka uusi rekordeid püüda. Kuna ebakindlust erinevate faktorite suhtes on palju, võib kullalt ka tänavu oodata suuri hinnakõikumisi. Pikemas perspektiivis (mitu aastat) on aga selge, et intresse ei saa väga kõrgete võlakoormate tõttu mingil hetkel suuremat majanduskriisi tekitamata edasi tõsta. See tähendab, et paratamatult naastakse rahasüsteemi tööshoidmiseks madalate intresside ja rahatrüki juurde, mis aitab kulla hinnal pikaajaliselt kallineda.

Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsesside kohta veel lugeda, külasta meie uudiste lehte!

Tagasi üles