Novembris kasvas kaupade sissevedu 12 protsenti

Parnu kaubasadam Foto: Ants Liigus

Statistikaameti andmetel jäi 2022. aasta novembris kaupade eksport jooksevhindades samale tasemele kui aasta varem, ent import suurenes võrreldes 2021. aasta sama kuuga 12 protsenti.

Novembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,7 miljardi ja imporditi 2,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli novembris 352 miljonit eurot, mis oli 220 miljoni võrra suurem kui eelneval aastal, teatas amet.

«Import Euroopa Liidu riikidest kasvas 21 protsenti, samas kui Euroopa Liidu välistest riikidest vähenes see 14 protsenti. Langust mõjutas oluliselt kaupade ja toorme sisseveo vähenemine Venemaalt ja Valgevenest,» selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura. Euroopa Liidu osatähtsus impordis suurenes ühtlasi 80 protsendini.

«Teistsugune olukord valitseb aga ekspordivoos, kus novembris jäi kogu eksport eelneva aasta tasemele. Seda mõjutas Eesti päritolu kaupade väljaveo kahanemine. Samas tasakaalustas seda reeksporditavate kaupade ekspordi kasv,» lisas Puura.

Eesti suurim ekspordipartner oli 2022. aasta novembris Soome, moodustades 17 protsenti Eesti koguekspordist, järgnesid Läti 13 protsendiga ja Rootsi 10 protsendiga. Soome eksporditi enim maagaasi, masinate osasid ja töötlemata puitu, Lätti elektrienergiat, maagaasi, sõiduautosid ning Rootsi kommunikatsiooniseadmeid ja kokkupandavaid puitehitisi.

Enim kasvas kaupade eksport Lätti, 41 miljoni euro võrra, Rootsi 15 miljoni euro võrra ja Taani 14 miljoni euro võrra. Lätti eksporditi möödunud aastaga võrreldes rohkem elektrienergiat, maagaasi, lämmastikväetist, Rootsi kommunikatsiooniseadmeid, liiste ning kokkupandavaid puitehitisi, Taani kütteõli ja kaunvilju. Samas vähenes eksport Ameerika Ühendriikidesse 83 miljoni euro võrra, Gibraltarisse 34 miljoni euro võrra, Ühendkuningriiki ja Hollandisse mõlemasse 16 miljoni euro võrra. Ameerika Ühendriikidesse viidi vähem kommunikatsiooniseadmeid, teise kolme riiki eksporditi vähem mineraalseid kütuseid.

Novembris eksporditi kaupadest enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat 260 miljoni euro eest, elektriseadmeid 231 miljoni euro eest ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu 194 miljoni euro eest. 2021. aasta novembriga võrreldes suurenes enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade, transpordivahendite ning mehaaniliste masinate eksport. Samas vähenes enim metalli ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas koguekspordis 65 protsenti. Reeksport Eestist on suurenenud aastases võrdluses 20 protsenti, samas on Eesti päritolu kaupade väljavedu 8 protsenti vähenenud. Kõige rohkem on kodumaiste kaupade osatähtsuse vähenemist mõjutanud mineraalsete toodete, kommunikatsiooniseadmete, vanametalli ning saelaudade väljaveo langus.

Kaupu toodi Eestisse enim Soomest, 17 protsenti Eesti koguimpordist, nii Leedu kui Läti osatähtsus oli aga 11 protsenti. 2021. aasta novembriga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 65 miljoni euro võrra kaupade import Soomest, sellele järgnesid 58 miljoni euro suuruse kasvuga Läti ning 49 miljoni euroga Leedu. Soomest toodi Eestisse varasema aastaga võrreldes enam elektrienergiat ja mootorikütust, Lätist maagaasi ning Leedust mootorikütuseid. Kõige rohkem vähenes import Valgevenest, 52 miljoni euro võrra, ning Venemaalt 48 miljoni euro võrra.

Kaupadest imporditi novembris enim mineraalseid tooteid, 445 miljoni euro väärtuses, elektriseadmeid aga 241 miljoni euro eest ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu 205 miljoni euro eest. Kõige rohkem kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia, põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning keemiatööstuse tooraine ja toodete sissevedu Eestisse. Samas vähenes puidu ja puittoodete ning kummi ja plasttoodete import.