Vältimatu kulu ⟩ Hinnatõusuveduriks on saanud toit

Kõige rohkem on kallinenud toidukaupade hind. Foto: Urmas Luik

Detsembris kallinesid toiduained, sh alkohol, 25 protsenti, energiahinnad 24 protsenti ning tööstuskaubad ja teenused 12 protsenti.

Detsembri andmed ei viita veel toiduainete hinnatõusu raugemisele, kuid aeglustuva hinnakasvu märgiks on siiski või ja piimapulbri järsk odavnemine Euroopa Liidu turul viimastel nädalatel, märkis Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

Tavaliselt järgneb sellele mõnevõrra hiljem ka tarbijahindade kasvu aeglustumine. Ka Eestis langes hinnatase novembriga võrreldes 0,1%, märkis Pert.

Detsembris jätkus toormeturgudel energiahindade üldine odavnemine. Energiahinnad on langenud alates augustist, sest Euroopa riigid on saanud varuda talveks piisavalt maagaasi. Hinnalangust on soodustanud ka soe ilm.

Palga ostujõu kahanemine väljendub järjest enam tagasihoidlikus nõudluses. Tarbijad ei ole viimastel kuudel enam suutnud hinnatõusuga kaasa minna ja jaemüügimaht on hakanud vähenema.

Tööstustoodangu järsk langus viitab sellele, et ettevõtted ei saa hindu endises tempos tõsta. Töötajate arvu vähendamist planeerivate ettevõtete hulk on seetõttu kasvanud suuremaks nende omast, kus kavatsetakse töötajaid juurde palgata.

Detsembris aeglustus hinnakasv euroala suurimates riikides oodatust enam. Hinnatõusuoht väliskeskkonnas jääb Perti hinnangul siiski ka edaspidi suureks, sest aeglasema hinnakasvu taga on paljuski olnud valitsuste ajutised sammud inflatsiooni pidurdamiseks. Samas jätkavad keskpangad hinnakasvu aeglustamiseks rahapoliitiliste intressimäärade tõstmisega.