Kinnisvarafirma põrutab muinsuskaitsele: see, et maja on 500 aastat vana, ei tähenda, et seal peab elama nagu keskajal (1)

BNS
Copy
Korter Tallinna vanalinnas.
Korter Tallinna vanalinnas. Foto: Kuvatõmmis kv.ee-st

Uus Maa kinnisvarabüroo juhi Jaanus Lauguse sõnul on uusarendused linna serval tihti kallimad kui heas korras, sisustatud ja uhked vanalinna korterid. Mujal maailmas üldjuhul vastupidi.

Tallinna korterite ruutmeetri mediaanhind ületas detsembris 3000 euro piiri ja selle sisse lähevad igas seisukorras kodud.

«Kui Tallinna uusarendustes jäävad ruutmeetri hinnad 4000–5500 euro vahemikku, siis vanalinnas on väga pika ajalooga, uhkeid ja korralikult renoveeritud kortereid saada 2800–4000 euro vahemikus, mis on maailma trende vaadates täielik anomaalia. Ajalooline vanalinn on üldjuhul alati kallis ja vaid väga vähestele kättesaadav,» ütles Laugus.

«Mujal Tallinna piirkondades – kesklinnas, «mägedes» [Lasnamäe, Mustamäe Õismäe – toim] ja Põhja-Tallinnas läksid hinnad otse üles, kuid vanalinnas jäid need vinduma ja praegugi leiab väga häid pakkumisi. Tegemist on ju 500-aastase ajalooga kinnisvaraga, kuhu midagi juurde ei ehitata ning mis on ka saja aasta pärast nõutud,» lisas ta.

Kui Tallinna uusarendustes jäävad ruutmeetri hinnad 4000–5500 euro vahemikku, siis vanalinnas on väga pika ajalooga, uhkeid ja korralikult renoveeritud kortereid saada 2800–4000 euro vahemikus.

Laugus toob vanalinna kinnisvara suhteliselt madalate hindade põhjusena välja piirkonnas kehtestatud ranged tegevuspiirangud. «90. aastatel oli vanalinnas äri, elu ja kaubandus, aga üks hetk kuivas see kokku ja areng jäi seisma. Ööelu piirangud on püsielanike jaoks mõistlik lahendus. Aga nüüd tuleks tekkinud tühimik asendada sellise elu ja keskkonnaga, mis hõlmab kõiki inimesi, mitte ainult turiste, kes tulevad päevaks vabaõhumuuseumi jalutama,» märkis Laugus.

Teise põhjusena nimetab ekspert ehituspiiranguid. «Nullindatel tehti majad väliselt korda, aga seest on tase ebaühtlane. Peamine takistus on üliranged ehitusnõudeid ja piiranguid. Renoveerimispiirangutega keerati vint üle ja see, et maja on 500 aastat vana, ei tähenda, et seal peab elama samamoodi nagu keskajal,» ütles Laugus.

Uus Maa juhi sõnul peaks moodsate kommunikatsioonide, näiteks ventilatsiooni ja liftide rajamine olema oluliselt lihtsam.

«Samuti peaks piirkonda tooma sisse kaugkütte. Praegu on enamus majadest elektriküttega ja see pole efektiivne ega jätkusuutlik. Piirangute tõttu on vanalinnas tegelikult väga vähe terviklikult renoveeritud maju. Kogu maja kaupa renoveerides on vanalinna potentsiaal tohutu ja kodude vastu oleks tegelikult huvi nii kohalikel kui välismaalastel. Vanalinna peaks heas mõttes tänapäeva aitama, mis tooks elanikud ja investorid tagasi ning kogu piirkonna seisukord ja üldine elukeskkond paraneks oluliselt,» lisas Laugus.

Tagasi üles