/nginx/o/2023/01/06/15064161t1hdcef.jpg)
Anonüümsust palunud linnatöötaja sõnul tuleks Tallinna linnaosavalitsused kaotada, sest need dubleerivad linnaametite tööd ning aitavad poliitikutel valimisteks valmistuda. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ning pealinna opositsioonipoliitikud Kristen Michal ja Mart Kallas selle jutuga ei nõustu.
Linnatöötaja sõnul on vajalikud vaid teenindussaalid, kuhu linnaelanikud saavad probleemide korral pöörduda. Kuid linnaosavanemate ja nende nõunike töökohti ta mõistlikuks pea.
«Linnal on ametid ja nende kaudu korraldatakse linna asju. Linnaosavalitsustes minu meelest toimub selge dubleerimine ja pealegi minu hinnangul ajavad linnaosavalitsused vahel kitsalt oma asju, nägemata linna arengut tervikuna,» lausus töötaja Postimehele.
Postimehele on vihje andnud linnatöötaja amet ja isik teada. Ta ütles, et pole küll ise linnaosavalituses töötanud, kuid on kuulnud vihjeid, et enne valimisi teevad linna palgal olevad töötajad poliitilist tööd. «Puhas poliitikute kasvulava ja omadele kohtade tegemine,» lausus töötaja linnaosavalitsuste kohta. Ta selgitas, et tema hinnangul luuakse linnaosavalitustes töökohti parteikaaslastele.
Tallinnas on kaheksa linnaosa: Kesklinn, Põhja-Tallinn, Mustamäe, Lasnamäe, Haabersti, Nõmme, Kristiine ja Pirita.
2009. aastal oli Tallinna linnavalitsusel plaanis linnaosad kaotada. Toonase Tallinna volikogu esimehe Toomas Vitsuti sõnul oleks see kokku hoidnud kuuendiku linna valitsemiskuludest. Sellal oli linnas Keskerakonna ainuvõim ning linnapea Edgar Savisaar.
Plaanile olid vastu kõik teised erakonnad, kes olid toona toona Tallinna linnavalitsuses esindatud. Reformierakond kogus linnaelanike allkirju, et plaani ellu ei viidaks.
2009. aasta lõpus tuli kohalike valimiste järel võimule uus linnavalitsus, kus oli lisaks Keskerakonnale ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Uus linnavalitsus loobus plaanist. Linnaosade säilitamine on eraldi punktina kirjas Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileppes.
Tallinna linnavolikogu aseesimees Kristen Michal, kes kuulub linnas opositsioonis olevasse Reformierakonda, linnaosavalitsuste kaotamist ei poolda. Ta kahtlustab, et tegemist võib olla Keskerakonna plaaniga, mida nad üritavad taaselustada.
«Kurb kuulda, kui Keskerakond pole endiselt matnud maha skeemi kaotada otsustamisel linnaosad, mis neil 2009. aastal järjekordse skandaali mätsimiseks tekkis,» ütles Michal Postimehele.
Postimees ei väitnud küsimuse esitamisel, et tegemist võib olla Keskerakonna plaaniga.
«Otsustamine peab olema inimestele lähemal, mitte kaugemal – nagu mugavusest meeldiks linnavalitsuse bürokraatidele,» lisas Michal.
Linnaosades tuleks muidugi ametist vabastada poliitiliselt sokutatud tegelased, kuid kohapealset elu puudutavad otsused ja otsustajad peavad olema inimestele kättesaadavad ja lähedal.
Kristen Michal
Linnatöötaja kahtlustusele, et linnaosavalitsustes tekitatakse parteikaaslastele töökohti, vastas Michal: «Linnaosades tuleks muidugi ametist vabastada poliitiliselt sokutatud tegelased, kuid kohapealset elu puudutavad otsused ja otsustajad peavad olema inimestele kättesaadavad ja lähedal.»
Tema meelest tuleks linnaosakogudele ressurssi juurde anda. Linnaosakogud on demokraatlikult valitud ning nendes on nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajad. Linnaosakogude liikmed oma tegevuse eest palka ei saa.
Michal oli aastatel 2002–2003 Kesklinna linnaosa vanem.
Tallinna linnapea Mihhail Kõrvart selgitab, et mõni Tallinna linnaosa on suurem kui enamik Eesti linnu ning ülesanded linnaosavalitsuste ning ametite vahel on jagatud.
Linnaosavalitsuste roll kohaliku elu korraldamisel ei tähenda tema sõnul ainult tööd teenindussaalides, vaid eelkõige kohalike murede lahendamist, alates heakorrast, kvartalisiseste teede remondist kuni sotsiaalteenuste ja toetuste korraldamiseni.
Linnaosavalitsuste kaotamist ei ole Kõlvarti sõnul arutatud linna poliitilises juhtkonnas ega ametnike tasandil ning isegi mitte linnasüsteemi juhtimisreformi ette valmistades. Seda ei pakkunud välja ka konsultandid, kellel linnavalitsus palus linnasüsteemi juhtimise efektiivsust hinnata. «Kahtlen, kas mõni päriselt linnasüsteemis töötav ametnik sellise mõtte peale tuleks,» teatas Kõlvart.
Kõlvart on Tallinna linnapea alates 2017. aastat. Linnasüsteemi asus ta tööle 2011. aastal, kui temast sai abilinnapea. Seega ei olnud ta linnavalitsuses tööl, kui linnaosade kaotamisest räägiti.
Opositsioonilise EKRE linnavolikogu fraktsiooni esimees Mart Kallas ei toeta samuti linnaosavalitsuste kaotamist. «Teoreetiliselt peaksid linnaosad tegelema linnaosa arendamise ja teenustega,» ütles Kallas.
Samas möönab Kallas, et linnaosad on otstarbekuse minetanud, sest on komplekteeritud erakonna-, mitte kompetentsipõhiselt.
Ta kritiseeris Mustamäe juhte, kes eelmisel aastal tähistasid linnaosa 60. aastapäeva suure kontserdiga, mis oli inimestele tasuta, kuid mille eest tasus linnaosavalitsus. Tema sõnul maksis linnaosavalitsus ürituse eest sadu tuhandeid eurosid. «Linnaosavalitsus muutus kontserdi ja ürituste korraldajaks,» lausus Kallas.
Kallase sõnul tegeldakse linnaosavalitsustes ka sotsiaalabi ja jooksvate küsimustega, kuid see tundub teisejärguline. «Kui midagi tehaksegi, siis on kiidulaul linnaosavanemale kõikides linna meediakanalites,» lisas Kallas.
Mustamäe linnaosavanem on Keskerakonda kuuluv Lauri Laats. Tema sõnul oli Mustamäe linnaosa sünnipäeva tähistamiseks planeeritud 100 000 eurot ning linnaosa püsis eelarve piires. Linnaosa sünnipäeva tähistamisel korraldati kümneid üritusi ja võistlusi, koostati linnaosa ajalugu käsitlev raamat, toodeti telekomöödia «Mustamäe tango» ning telliti laul «Mustamäe alati Mustamäeks jääb».
Tema hinnangul on vajalik, et linnaosa korraldab elanikele tasuta üritusi, sest paljud inimesed ei saa endale kultuuri- ja meelelahutusürituste külastamist lubada. Selliseid üritusi korraldati Mustamäel juba enne seda, kui tema linnaosavanemaks sai, lisas Laats.
Kallase juttu peab ta pahatahtlikuks ja lükkab süüdistused tagasi. «Kui vaatate Tallinna linna eelarvet, siis on selgelt näha, millistesse kategooriatesse jagunevad linnaosavalitsuste kulud: kultuur, noorsootöö, sotsiaalhoolekanne, heakord, piirkondlikud sündmused,» loetles Laats.
Ideed linnaosavalitsuste kaotamiseks Lauri Laats ei poolda, kuna tsentraliseerimine ei oleks tema hinnangul linna elanikele kasulik. «Tallinn on piisavalt suur ning linnaosad piisavalt eriilmelised ja nende käsitlemine mingi universaalse malli kohaselt oleks ebaõiglane – kui sellist malli üldse on võimalik leida,» lausus Laats.
«Eks valimiste lähenedes käiakse tähelepanu püüdmiseks välja igasugu ideid,» lisas ta.
Julia, (nimi muudetud, toimetusele teada – toim) kes töötas varem ametnikuna linnaosavalituses ning töötab nüüd ühes linnaametis, ütles, et linnaosavalitsuste kaotamine pole hea mõte.
«Tallinna linn on liiga suur, et ainult ametid tegeleksid terve linnaga,» ütles Julia. Tema sõnul on linnaosavalitsused loodud demokraatliku eesmärgiga, sest nende kaudu saavad inimesed oma piirkonda poliitiliselt mõjutada.
Julia on apoliitiline ametnik ega kuulu ühtegi erakonda.
