Pidur peal ⟩ Hinnatase ei ole augustist saati kasvanud

Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla. Foto: Luminor

Detsembris nähtud aastase hinnatõusu aeglustumine 17,6 protsendile ja novembriga võrreldes hindade 0,1-protsendine alanemine on märkimisväärne langus hinnakasvutempos, ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

«Hinnatase on sama, mis oli augustis ehk nelja kuu jooksul hinnatase tervikuna ei kasvanud. Sesoonselt korrigeerituna on siiski hinnad kasvanud samas ajavahemikus 0,9 protsenti ehk aastavõrdlusesse pannes annab see kokku mõistliku 2,7 protsendilise hinnatõusutempo,» ütles Uusküla.

Hinnakasv on ökonomisti selgitusel peatunud kahel heal ja kahel mitte nii meeldival põhjusel.

Hinnatase on sama, mis oli augustis ehk nelja kuu jooksul hinnatase tervikuna ei kasvanud.

«Positiivse poole pealt on esiteks see, et Euroopas on olnud erakordselt soe sügis ja talv, mitte lihtsalt keskmiste temperatuuridega, vaid tehtud on kõigi aegade soojarekordeid. See on vähendanud energia nõudlust ja seeläbi toonud hinnad alla. Samuti on olnud põhjamaades sademeid piisavalt, et täita veereservuaare hüdroenergia tootmiseks,» selgitas ta.

Teiseks mängivad nii Eestis kui Euroopas tema hinnangul väga suurt rolli valitsuse toetusmeetmed nii kodutarbijatele, mis jõuavad otse tarbijahinnaindeksisse, kui ka ettevõtetele, mis saavad jätta hinnad tõstmata. Prantsusmaa valitsus on seadnud näiteks kodukulude maksimaalse tõusu piiriks 15 protsenti ning reguleerib aktiivselt energia hindu.

Negatiivse poole pealt on esiteks paljud tootjad kõrgete hindade tõttu sulgenud tehased. Näiteks sulges Leedu väetisetootja Achema oma tootmise eelmise aasta septembris ning plaanib avada tootmise alles käesoleva aasta märtsis.

«Teiseks mitte nii meeldivaks faktoriks on maailmamajanduse oodatust halvem käekäik ja lähikuude väljavaade. See vähendab märkimisväärselt nõudlust energiakandjate ja toidu järgi. Selles kontekstis võib lisaks julgelt rääkima ka hakata rahapoliitika mõjust hinnatõusule. Alates kevadest on Euroopa Keskpank lubanud karmistada rahapoliitikat ning juulist detsembrini on intressimäära korduvalt tõstetud ning lubatud ka edaspidi tõsta. Ühelt poolt vähendab see nõudlust, kuid teiselt poolt annab selge sõnumi ettevõtetele mitte hindu tõsta,» tõi Uusküla välja.

Ta osutas ka, et uueks inflatsiooni peamiseks teguriks on alanenud energiahindade asemel toiduainete hinnad ja hindade ülekanne teistesse valdkondadesse, näiteks vaba aja veetmine või sideteenused.

«Selles osas on intressimäära tõstmine endiselt vajalik,» leiab ökonomist.

Uusküla nentis, et 2022. aasta hinnad olid 2021. aasta hindades 19,4 protsenti kõrgemad ning selgitas, et aastavõrdluse suur hinnakasv tuleneb sellest, et 2021. aasta keskmised hinnad olid madalamad sama aasta lõpu hindadest.

«Kui 2023. aastal hinnad ei tõuseks alates 2022 aasta detsembrist, siis endiselt on 2023. aasta hinnatase 5,7 protsenti kõrgem 2022. aasta tasemest,» märkis ta.

Hinnatõusu lõppenuks kuulutada on Uusküla vaates veel vara.

«Kevadel lõppevad ka toetused. Nii võib kevadel olla olukord, kus hoolimata energia hindade langusest maailmaturul kulutused energiale kasvavad. Usaldus raha kui väärtuse hoidja vastu on aga taas tõusuteel,» usub ta.