Ametlik number lukus: eestlaste eurost kadus mullu 19,4 senti

Pikendusjuhe. Foto: Tairo Lutter

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2022. aastal 2021. aasta keskmisega võrreldes 19,4 protsenti, suurimaks mõjutajaks olid 2022. aastal eluasemega seotud hinnamuutused.

Kokku andsid eluasemega seotud hinnatõusud statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul kogutõusust kaks viiendikku. «Kodudesse jõudnud elekter kallines aastavõrdluses 94,4 protsenti, gaas 123,8 protsenti, tahkekütus 73,5 protsenti ja soojusenergia 49,1 protsenti. Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust ligi veerandi. Toidukaupadest kallinesid enim ehk 53,6 protsenti jahu ja tangained, suhkur 50,9 protsenti, muud õlid 49,5 protsenti ja munad 45 protsenti. Bensiin oli 30 protsenti ja diislikütus 45,9 protsenti kallim,» loetles Trasanov pressiteates.

Detsembris langes tarbijahinnaindeks langes 2022. aasta detsembris võrreldes 2022. novembriga 0,1 protsenti ja tõusis 2021. aasta detsembriga võrreldes 17,6 protsenti. Kaubad kallinesid 19,7 protsenti ning teenused 13,8 protsenti.

Trasanovi sõnul mõjutasid 2021. aasta detsembriga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused, mis andsid kogutõusust ligi 40 protsenti. Toidukaupadest enim ehk 105,6 protsenti on kallinenud suhkur. Jahu ja tangained on kallinenud 70,4 protsenti, munad 59,2 protsenti ning kastmed 56,8 protsenti. Eluasemega seotud kulutuste hinnamuutuste mõju kogutõusule jäi veidi alla 20 protsenti. «Bensiin oli 13,1 protsenti ja diislikütus 30,7 protsenti kallim,» lisas Trasanov.

Novembriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse 8,1 protsenti odavnemine ning toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine.