:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2023/01/06/15063727t1h5bee.jpg)
- Lennureisid on kallinenud pandeemiaeelse ajaga võrreldes ligi veerandi võrra.
- Lennukinappus hoiab piletite hinnad kõrged ka järgnevatel aastatel.
- Suurte lennukitootjate populaarseimad mudelid on kuni 2029. aastani välja müüdud.
Lennureisid on aastaga kiiresti kallinenud ja leevendust ei pruugigi enam tulla. Lisaks kallinenud kütusele, töötajate puudusele ja pidevatele streikidele kummitab nüüd ka uute lennukite puudus.
Reisijad on piletite kiiret kallinemist kindlasti juba omal nahal tunda saanud. USA uuringud näitavad, et lennureisid on pandeemiaeelse 2019. aastaga võrreldes kallinenud ligi veerandi võrra. 2021. aasta madalseisust on hinnad kerkinud aga koguni üle 40 protsendi. Sellist kallinemist võis lennunduses näha viimati 1989. aastal.
Peamine hinnatõusu põhjus on kasvanud nõudlus ja see, et lennukikütus on märkimisväärselt kallinenud. Mullu suvel oli kütuse hind aasta varasemaga võrreldes enam kui kahekordne. Praeguseks on lennukikütus tänu nafta hinna kiirele langusele küll odavnenud, kuid on endiselt 42 protsenti kallim kui 2022. aasta jaanuaris.
Samas piletihindades kütuse- hinna langus ei kajastu. Üks uus probleem, mis piletitel odavneda ei lase, on lennukite vähesus.
Maailmas on ainult kaks suurt lennukitootjat, Boeing ja Airbus. Selline duopol on seni lennufirmade varustamisel uute õhulaevadega üsna hästi hakkama saanud, kuid nüüd on mõlema tootja menukamad mudelid 2029. aastani välja müüdud.
Pandeemia ajal polnud lennukeid turul juurde vaja, neid toodeti küll mõnevõrra ladudesse, kuid nüüd on need tühjaks müüdud. Vedajad soovivad reisimise taastudes vananevaid lennukiparke korraga värskendada, kuid tarneahela probleemid alates vajalike komponentide hankimisest kuni tööjõupuuduseni ei võimalda seda piisavalt kiires tempos teha.
Lennukid ette müüdud
Lennufirmad kurdavad, et juba tellitud lennukeid ei tarnita õigeks ajaks ja uute tellimuste valmimistähtaeg on veninud kaheksa aasta pikkuseks. Lennufirmad on Bloombergi andmetel esitanud uusi tellimusi lennukitootjatele üle maailma enam kui 12 000 lennukile. Samas näiteks Airbus teatas, et suudab tarneahela probleemide tõttu tänavu ehitada vaid 700 lennukit. Boeing ennustab, et suudab oma kõige populaarsemat mudelit 737 MAX toota vaid 37–47 lennukit kuus.
Nordic Aviation Groupi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Toomas Uibo sõnul mõjutavad lennupiletite hindu mitmed tegurid. «Praegu on ehk kõige mõjuvam hinnatõusu põhjus hüppeliselt kasvanud nõudlus.»
Pandeemia-aastatel vähendasid lennufirmad järsult personali ja lennukite hulka, et maksimaalselt korvata tulude järsku langust ja vältida pankrotte. «Selle aasta suvel tulid aga reisijad tagasi oluliselt kiiremini, kui ennustati, ja lennufirmad ei jõudnud järsult tekkinud nõudlusele vastata, mis kergitas piletihindu,» seletas Uibo.
Tugev surve piletihindade tõusule tuleb Uibo sõnul kütusehinna kasvust, mille peamist põhjust tuleks otsida suuresti Venemaa sõjast Ukraina vastu. Lisaks on pandeemia järel märgatavalt vähenenud ärireisijate arv.
«Paljud ettevõtted on harjunud korraldama kohtumisi rohkem interneti teel. Ärireisija on olnud aga ajalooliselt lennufirmadele kõige kasumlikum reisijarühm üldse ja tänu suhteliselt kõrgele äriklassi piletihinnale on turistiklass saanud nautida madalamaid piletihindu. Lennufirmad on nüüd sunnitud ärireisijate vähenemist korvama kõrgema turistiklassi piletihinnaga,» selgitas Uibo.
Kindlasti mängib hinnatõusus rolli ka tugev inflatsioon ja Venemaa alustatud sõjast tingitud pikemad idasuunalised lennutrajektoorid.
Globaalne pandeemia on Uibo kinnitusel häirinud kindlasti ka uute lennukite tootmist. Eri komponente valmistavate tehaste töö seiskumine 2020. aastal mõjutab siiani kogu tarneahelat. «Usutavasti kogub lennukitööstus ennast, kohaneb uute oludega ja tehnilist laadi probleemid leiavad siiski lahenduse. Selle problemaatika mõju piletihindadele ei tohiks olla siiski märkimisväärne, sest uute lennukite tarneaegu on ikka mõõdetud aastates,» lootis Uibo.
Töötajate ja lennundusspetsialistide puudus on tema hinnangul aga tõsisem probleem. Paljud pandeemia ajal koondatud inimesed on leidnud rakendust teistel aladel ja hulk piloote ka enneaegselt pensionile läinud. «See kõik on tekitanud kvalifitseeritud tööjõu puuduse. Uute spetsialistide koolitamine võtab aga mitu aastat, mis tähendab, et lennufirmadel võib tekkida probleeme soovitud kiirusel laienemisega,» ütles ta. «Maapealse teeninduse probleemid on juba lahenemas, kuna nende töötajate ettevalmistus käib kiiremini.»
Reisijaid tuleb aina juurde
Ka Tallinna Lennujaama turundus- ja kommunikatsioonijuhi Margot Holtsi sõnul on enamik lennujaamu nüüdseks saanud töötajate puudusega hakkama. Samas jätkub streikimine.
«Oleks ebarealistlik väita, et streike enam ei tule, pigem on see osa Euroopa kultuuriruumist, ja mitte ainult lennunduses. Lennundust mõjutab lisaks tööjõumuredele, mis on problemaatiline väga paljudes sektorites, ka kütusehinna tõus, üldine majanduskeskkond ja geopoliitiline olukord, ka teatud õhuruumide sulgemine,» sõnas Holts.
2022. aasta oli Tallinna Lennujaamale väga hea aasta ja reisijate arv on pandeemiaeelse ajaga võrreldes taastunud ligi 90 protsendi ulatuses.
«Kuna reisid Venemaale, Ukrainasse ja Valgevenesse ei toimu, siis sinna jääbki see puudujääv osa,» ütles Holts. «Pandeemiaeelse ajaga võrreldes on reisijate arv viimastel kuudel jõudnud keskmiselt 88 protsendi juurde. 2022. aasta teenindatud reisijate arvuks saame üle 2,7 miljoni reisija.»
Lennureisimise tulevikku vaadatakse reipalt ja prognoositakse reisijate arvu iga-aastast kasvu Tallinna lennujaamas.