/nginx/o/2022/12/28/15049005t1hac20.jpg)
Valitsus kiitis neljapäeval heaks juba eelmisel aastal töösse antud eelnõu, millega liigutakse sammuvõrra lähemale Üle-Euroopalisele pensionile. Antud muudatus mõjutab III sambaga seotud pensioniskeemi, aga kuidas see täpselt praktikas välja nägema hakkab, pole veel teada.
Euroopa Liidust tulnud personaalse pensionitoote (PEPP) määrus rakendus juba mullu 22. märtsil, aga Eesti jõudis eelnõu vastu võtta täna.
Eelnõu kohaselt arvatakse PEPP kolmanda samba regulatsiooni alla, rakendatakse sellele kolmanda samba pensioniiga ja maksusoodustusi ning lisatakse seadustesse viited PEPPile ja PEPPi määrusele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kõige olulisem muutus, mis sellega kaasneb, on see, et pensionitoode hakkab inimesega Euroopa riikides kaasas käima. Kuidas täpselt see päriselus välja näeb, pole aga selge, sest üksi Eesti pank ega fondivalitseja sellist varianti teadaolevalt veel ei paku.
Üleeuroopalist pensionitoodet võib pakkuda krediidiasutus, elukindlustusselts, tööandjapensioni kogumisasutus, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud pakkuda ka personaalseid pensioniskeeme ja kelle tegevuse üle tehakse järelevalvet. Eesti mõistes oleks see fondivalitseja, kellel on vabatahtliku pensionifondi valitsemise luba. Samuti võib PEPPi pakkuda eurofond ja eurofondi valitseja, alternatiivfondi valitseja ning investeerimisühing, kellel on portfelli valitsemise tegevusluba.
Kui seni on kolmas sammas hõlmanud meil vabatahtlikke pensionifonde ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid, siis PEPPi lisandumisega võimalik pensioniskeemide ring laieneb. Lisaks pensionifondile ja kindlustuslepingule võib PEPP olla ka alternatiivfondi, eurofondi, hoiuse või väärtpaberiportfelli kujul.
Uuendusliku elemendina on PEPPi puhul püütud saavutada selle pensioniskeemi nii-öelda kaasaskantavust. Mõte on selles, et kui pensionikoguja kolib mõnda teise ELi liikmesriiki elama, võiks tal olla võimalik jätkata pensionikogumist olemasolevas PEPPis ja kui uues liikmesriigis on ette nähtud maksusoodustused pensioniskeemi sissemaksetele, siis saada osa neist soodustustest.
Kolmanda samba sissemaksetele rakenduvaid maksusoodustuse piirmäärasid eelnõu ei muuda. Maksumaksja võib 15 protsendi ulatuses oma maksustatavast tulust, kuid mitte suuremas summas kui 6000 eurot, kolmanda samba sissemakseid maksustatavast tulust maha arvata. Need piirmäärad hõlmavad eelnõu järgi edaspidi ka PEPPi sissemakseid ja kehtivad kõigile kolmanda samba pensioniskeemidele kokku, kui ühel inimesel peaks neid mitu olema.
PEPPi pensionieaks saab kolmanda samba pensioniiga ehk vanaduspensioniiga miinus viis aastat. Nagu praegu kolmas sammas, on edaspidi ka PEPPi eluaegne pension ja vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud pension maksuvabad ning lühemad pensionid ja ühekordsed väljamaksed maksustatud tulumaksuga määras 10 protsenti. Kui raha võetakse välja enne pensioniiga, tuleb väljamakselt tasuda tulumaks 20 protsenti. Erandiks on väljamakse puuduva töövõimega isikule, mis on maksuvaba.
Ühtegi Eesti finantssektori turuosalise pakutavat pensioniskeemi PEPPina seni veel registreeritud ei ole.
Paraku pole oodata, et PEPP tooks kaasa Eesti kolmanda samba maastikul suuremaid muutuseid.
Praegusi III samba fonde ei hakata tegema PEPPideks, sest siis peaksid need olema ka vähemalt ühe teise maa registris ja pakutavad enam kui ühes liikmesriigis. Iga liikmesriik tuleb eraldi registreerida. Liikmesriikide osas on aga III samba tingimused väga erinevad. Eestis on näiteks III sambast raha väljavõtt üliliberaalne. Et seda teenust näiteks Lätis pakkuda, peaks see lisaks siinsete reeglitele vastama ka sealse maa III samba tavadele, mis hõlmab nii sissemakseid, tulumaksusoodustusi ja väljamaksete tingimusi nagu näiteks vanus.
Kuigi näiliselt võiks see tähendada, et ma võin valida näiteks mõne Prantsusmaa III samba toote, siis nii lihtne see pole.
«Selleks peaks see Prantsusmaa fondivalitseja oma toote ka Eesti alamregistrisse tooma, mis on vähetõenäoline,» ütles LHV Varahalduse juhatuse liige Vahur Vallistu. «Võibolla tihedama tööjõuliikumisega maade vahel hakkaks see toimima nagu näiteks Belgia ja Luksemburgi vahel.»
Algse idee kohaselt ei pea selleks isegi teise liikmesriiki tööle minema, et teise maa teenusepakkuja teenust kasutada. Praktikas pole see kuigi tõenäoline.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)