P, 5.02.2023

Suur kokkuvõte: mis toimus kullaturul 2022. aastal?

Mait Kraun
, Tavid AS
Suur kokkuvõte: mis toimus kullaturul 2022. aastal?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Tavid

Eelmine aasta oli kullaturul väga heitlik. Aasta alguses toimunud järsule tõusule järgnes kiire kukkumine. Kui dollarites lõpetas kuld aasta napilt miinuses, siis eurodes kallines kollane metall 7 protsenti. Samuti suutis kuld aktsia- ja võlakirjaturge ületada. Narratiivi kujundasid lõppenud aastal kolm suurt teemat – keskpankade tegevus, inflatsioon ning Ukraina sõda.

Järgnev analüüs keskendub vaid ühe aasta perspektiivile. Sellesse ei ole kaasatud kulda ka tunduvalt pikemas ajahorisondis mõjutavaid faktoreid, näiteks pikaajaline ja kümnendeid kestnud rahatrükk, tänapäeva rahasüsteemiga toimuv, ajalugu ning pikaajalised inflatsiooni ja toormeturgude trendid. Kuude lõikes kujundavad kulla hinda suuresti just finantsturgudel ja investeerimisfondide seas levinud arusaamad, millele järgnevas ka keskendume.

  • Esimeses kvartalis vedas kõigi nii-öelda turvasadama varade hinda üles küllaltki ootamatult alanud Ukraina sõda. See viis kulla peaaegu uue rekordini.
  • Teises kvartalis sattus kuld uuesti surve alla, sest keskpangad hakkasid kõrge inflatsiooni tõttu kiiresti intresse tõstma. Kõrgemad intressid panid omakorda dollari ja võlakirjade tootluse tõusma, mis mõjus kullale survestavalt.
  • Kolmandas kvartalis jõudis kuld intresside kiire tõusu ajal aasta madalpunkti, samal ajal tõusis dollari kurss enam kui 20 aasta kõrgeima tasemeni.
  • Neljandas kvartalis hakkas dollar odavnema ning ootused intresside tõstmise osas muutusid tagasihoidlikumaks. Kulla hind jõudis aasta viimastel päevadel kuue kuu kõrgeima tasemeni.

Mullu odavnes kulla hind dollarites 0,3 protsenti ning lõpetas aasta 1822 dollaril untsist. Hõbeda untsihind tõusis mullu 2,6 protsenti, 23,9 dollarini untsist. Eurodes tõusis kulla hind samal ajal aga 7 protsenti, 1699 euroni untsist. Briti naelas tõusis kulla hind 13 protsenti, 1507 naelani.

Kuld suutis näidata siiski paremat tootlust kui USA suurim aktsiaindeks Standard & Poor’s 500, mis odavnes kokku ligi 20 protsenti, suuremate riikide riigivõlakirjade hinnad olid samuti langemas (kui võlakirjade hind langeb, siis nende tootlus tõuseb ja vastupidi). Kuld ületas ka vaske ja pallaadiumi, aga jäi alla nii hõbedale kui plaatinale.

Kulla hind 2022. aastal (dollarites). Allikas: TradingView.

Ukraina sõda tõi kullale peaaegu rekordi

Mullune hinnatipp saavutati kevadel – 8. märtsil sulgus kulla hind 2050 dollaril untsist. Veebruaris ja märtsis toimunud järsu hinnatõusu põhjusena saab välja tuua Ukraina sõja ning inflatsiooni kiirenemise. 2020. aasta augusti hinnatipust jäi puudu vaid 13 dollarit.

Märtsiks oli USA aastane inflatsioon tõusnud 8,5 protsendini, mis oli kõrgeim tase alates 1980ndate algusest. Euroopas jõudis inflatsioon samal ajal 7,4 protsendini. Ukraina sõda vedas samal ajal kogu tooraineturgu kõrgemale, sellega kaasnes nii maagaasi, nafta kui ka teraviljade kallinemine. Nii kõrgem inflatsioon kui toorainete kiire tõus andsid kulla hinnale hoogu juurde.

Pärast seda algas enam kui kuus kuud kestnud odavnemine. See viis kulla hinna septembri lõpuks 1615 dollarini untsist, mis oli madalaim tase alates 2020. aasta aprillist. Selle peamisteks põhjusteks olid dollariindeksi (DXY) kiire tõus ning Föderaalreservi algatatud agressiivne intresside tõstmine. Dollariindeks mõõdab ameeriklaste valuuta käekäiku kuue suurima rivaali suhtes. See jõudis septembri lõpus enam kui 20 aasta kõrgeima tasemeni.

Dollariindeks (DXY) on pärast sügiseni kestnud tõusu langema hakanud. Allikas: TradingView.

Dollari tõusu taga intressimäärade tõstmine

Dollari kiire tõusu taga oli Föderaalreservi agressiivne intressimäärade tõstmine ning Euroopat tabanud Ukraina sõda ja energiakriis. Just euro moodustab dollariindeksis kõige suurema kaalu. Septembris kukkus euro dollariga pariteeti (1:1 kurss), mis viimati juhtus 2000ndate alguses. Kui dollari kurss langeb, siis muutub kulla hind teiste valuutade kasutajate jaoks odavamaks, mis kergitab omakorda nõudlust.

Kui aprillis oli Föderaalreservi määratud baasintressimäär veel 0,5 protsendi juures, siis aasta lõpuks oli see tõstetud juba 4,5 protsendini. Viimati kergitas keskpank intresse nii kiirelt 1970ndate kiire inflatsiooni perioodil – ka seda aega iseloomustas energiakriis, mis tulenes asjaolust, et naftakartelli OPECi riigid keeldusid USA-le naftat müümast.

Kõrgemad intressimäärad on pannud tänavu riigivõlakirjade tootluse kiiresti kasvama. Kui märtsis sai USA 10aastaste riigivõlakirjade pealt alla 2 protsendi tootlust, siis sügisel tõusis see 4,5 protsendini. Praeguseks on tootlus veidi alla tulnud ning kaupleb 3,8 protsendi juures. Võlakirjade kõrgem tootlus tõstab kulla alternatiivkulu – see tähendab, et kui võlakirjade pealt makstakse rohkem intressi, siis on rohkem neid investoreid, kes soovivad neid kulla asemel osta.

Aasta lõpp pani ka kulla särama

Kulla sügisene madalseis kujunes tehnilist pilti vaadates küllaltki tugevaks toetuspunktiks – sealt põrkas hind tagasi kokku kolmel korral, teist korda oktoobris ja kolmandat korda novembri alguses, millele järgnes kiire hinnatõus.

Paar päeva enne aasta lõppu jõudis kulla hind 1833 dollarini untsist, mis on viimase kuue kuu kõrgeim tase. Suuresti on aastalõpu rallile kaasa aidanud dollari odavnemine ning ootused, et Föderaalreserv on intressimäärade tõusutempot alla toomas.

Peagi ilmub Tavidi kodulehel lugu ka sellest, mida on oodata kullaturult 2023. aastal.

Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsesside kohta veel lugeda, külasta meie uudiste lehte!

Tagasi üles