/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/26/15046542t1hf391.jpg)
Detsembris läbis Tallinna lennujaama 207 555 reisijat, mida oli 24 protsenti rohkem, võrreldes 2021. aasta detsembriga. Aasta jooksul läbis lennujaama 2 747 943 reisijat, lisaks läbis regionaalseid lennujaamu aastas 63 946 reisijat.
Tallinna lennujaam taastus koroonakriisist kiiresti
ASi Tallinna Lennujaam juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sõnul jääb lõppenud aasta meelde kiire taastumise aastana, mis tõi inimesed üle mitme aasta taas lennujaamadesse.
«2022. aasta alguses seadsime eesmärgiks teenindada 2,5 miljonit reisijat, kuid selle arvu ületasime juba novembris ning aasta kokkuvõttes läbis Tallinna lennujaama 2,7 miljonit reisijat, mida oli enam kui poole rohkem, võrreldes 2021. aastaga. Kokku toimus 2022. aastal 38 044 lennuoperatsiooni, mis teeb keskmiselt 104 õhkutõusu ja maandumist päevas,» rääkis Tuvike.
Ka regionaalsetel lennujaamadel läks lõppenud aastal hästi. Märtsis avas Finnair taas lennuühenduse Tartu ja Helsingi vahel, mis kahjuks oktoobris katkes ning üle aastate olid Pärnu lennujaamast taas avatud rahvusvahelised lennuühendused. Kokku läbis regionaalseid lennujaamu aastas 63 946 reisijat ning toimus 9987 lennuoperatsiooni. Regionaalsetest lennujaamadest teenindati kõige rohkem reisijaid Kuressaares, mis jõudis teenindusmahult rekordilise 38 749 reisijani aastas.
Aasta lõikes teenindasid kõige rohkem reisijaid Air Baltic ja Ryanair, kummagagi lendas 22 protsenti reisijatest. Aasta jooksul toimusid regulaarlennud kokku 42 erinevasse sihtkohta, millele lisandusid regulaarsed tšarterlennud puhkuse sihtkohtadesse. Detsembri seisuga toimusid regulaarsed otselennud 33 sihtkohta. Kõige enam, umbes 40 protsenti reisijatest, lendas suurematesse sõlmjaamadesse Helsingisse, Riiga, Frankfurti, Stockholmi ja Varssavisse.
Tuvikese sõnul jätkati lõppenud aastal ehitus- ja arendustegevustega, et pakkuda reisijatele kodust ja digitarka keskkonda. «Juunis avasime iseteenindusliku pagasiloovutuse AirBalticu ja SASi reisijatele ning septembris uute väravate ala koos iseteeninduspoega. Reisijate silme alt eemal asub uus modernne ja täisautomaatne pagasisorteerimise süsteem, mis muudab meid tänapäevaseks moodsaks lennujaamaks,» ütles Tuvike.
Lisaks on ettevõtte jaoks jätkuvalt olulisel kohal süsinikujalajälje vähendamine.
«Jätkasime päikeseparkide ehitamisega ning läksime üle kaugküttele, millega vähendasime süsinikujalajälge 20 protsenti. Liitusime Rohetiigri koostööplatvormiga ja olime üks asutajaliige Eesti Vesinikuoru loomisel, kutsusime ellu esimese lennujaama rohefoorumi, käivitasime lennujaama kogukonda kaasava rohehommikute algatuse ning osalesime koos partneritega maailmakoristuspäeval,» rääkis Tuvike.