Saksal jäi mullune kliimaeesmärk Vene-Ukraina sõja tõttu saavutamata
/nginx/o/2021/11/18/14208738t1h356a.jpg)
Saksamaa kasutas läinud aastal rohkem taastuvenergiat kui kunagi varem, kuid ei suutnud siiski täita oma süsihappegaasi heite vähendamise eesmärki, kuna Vene kallaletung Ukrainale sundis suurendama ka kivisöe ja nafta kasutamist, teatas kolmapäeval mõttekoda.
Euroopa suurim majandus emiteeris 2022. aastal 761 miljonit tonni kasvuhoonegaase, mida oli vaid tonni jagu vähem kui aasta varem, teatas mõttekoda Agora Energiewende.
Riik oli seadnud eesmärgiks 756 miljonit tonni.
«Süsihappegaasi emissioon on jäänud püsima kõrgele tasemele hoolimata leibkondade ja tööstuse olulisest madalamast elektritarbimisest,» ütles Agora Saksa haru direktor Simon Mueller.
«See on häirekell kliimaeesmärkide osas,» ütles ta.
Saksa valitsus oli seadnud eesmärgiks vähendada süsihappegaasi emissiooni 2020. aastaks 40 protsendi võrra 1990. aasta tasemest, kuid seni pole seda saavutatud.
Mullu oli emissioon 1990. aasta tasemega võrreldes 39 protsenti väiksem, selgus Agora andmeist.
Ehkki elektritarbimine kahanes mullu 4,7 protsendi võrra, tegi selle tasa valitsuse otsus taaskäivitada Vene gaasi asendamiseks osa vanu nafta- ja söeelektrijaamu, teatas Agora.
Samas tõusis 46 protsendini ehk aegade kõrgeima tasemeni taastuvenergia osakaal elektritootmises.
Tõusu taga olid peamiselt soodsad ilmastikutingimused, lisas Agora.
Kantsler Olaf Scholz on korduvalt rõhutanud, et naasmine fossiilkütuste juurde on ajutine meede, mille tingis energiakriis ja et valitsus on kliimaeesmärkidele endiselt pühendunud.