/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/13/13053313t1h5373.jpg)
Konkurentsiameti juures töötab maksejõuetuse teenistus, mille eesmärk on tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjused võivad olla ebaseaduslikud, ning suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra pankrotimenetlustes.
Riik pani tööle maksejõuetuse teenistuse
Eelmisel aastal loodud maksejõuetuse teenistuse juhi Signe Viimsalu nimetas selle aasta alguses ametisse justiitsminister riigikogu majanduskomisjoni heakskiidul.
Teenistus hakkab tegema järelevalvet võlgniku ja tema lähikondsete tegevuse üle seoses pankrotimenetlusega ning uurib võimalikku seadusvastast käitumist. Selleks saab teenistus läbi viia eriauditeid, algatada pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning teha pankrotihalduritele pankrotimenetlusega seonduvaid ettepanekuid.
Maksejõuetuse teenistuse tegevuse tulemusel peaks suurenema võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määr pankrotimenetlustes.
«Kui on teada, et maksejõuetuse põhjuseid uuritakse põhjalikult ning seadusvastaselt käitunud isikud võetakse vastutusele, väheneb kindlasti ka soov süüdimatult võlgu jääda,» sõnas justiitsminister Lea Danilson-Järg ning avaldas lootust, et kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja maksejõuetuse teenistuse koostöö tulemusel muutub Eesti ärikeskkond ausamaks ja usaldusväärsemaks.
Võlausaldajatel lootus suuremale kaitsele
«Eestis on probleemiks, et suur osa pankrotte lõpeb raugemisega, mis tähendab, et puuduvad piisavad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seega jääb enamik menetlusi positiivse lahendita ning ka potentsiaalsed kaasnevad kuriteod lahendamata. Tagajärjeks on võlausaldajate huvide ebapiisav kaitstus ning ühiskondlik tunnetus, et ettevõtete omanike ja juhtkonna vastutus on puudulik ning ärikeskkond ebausaldusväärne,» rääkis Viimsalu.
Tema sõnul alustatakse pankrotimenetlust sageli alles siis, kui olukord on juba väga halb. «Maksejõuetu isiku ja tema vara kohtlemine peaks toimuma vastavalt seadusele, aga senisest palju kiiremini, et võlausaldajad saaksid oma nõuded rahuldatud,» rääkis Viimsalu.
Ta lisas, et pankrotimenetlusest on mõjutatud muu hulgas välisinvesteeringud, tööhõiveküsimused, keskkonnaprobleemid, regionaalne ning sotsiaalne areng ja elanikkonna kindlustamine üldteenustega.
Viimsalu on ka võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu üks autoritest. Tema koostada oli võrdlev analüüs erinevate riikide vastavate regulatsioonide kohta. Justiitsministeeriumis töötades tegi Viimsalu pankrotihaldurite üle järelevalvet ning viis läbi pankrotimenetluste erikontrolle.