/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/01/03/15059876t1h2d70.jpg)
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on Eesti tööstuse konkurentsi- ja ekspordivõimekust toetama pidava poliitika asemel välja kujunenud sisuline tegevusetus ning valitsus peaks tööstussektori puhul asuma rakendama strateegilist kriisijuhtimist.
Toiduliidu juht: lihatööstus oli terve aasta kahjumis (5)
Potisepa sõnul on paljud teised riigid erinevalt Eestist välja töötanud spetsiaalsed toetusmeetmed energiamahukatele tööstusettevõtetele, mida ka toidutootmine on.
«Soome sai suvel riigiabiloa 687 miljoni euro suuruseks abipaketiks, Tšehhi valitsus on 2023. aastal otsustanud ettevõtteid energiakriisis toetada kokku 1,6 miljardi euroga, Leedu valitsus 2,5 miljardi euroga. Lisaks energiaintensiivsete ettevõtete toetamisele kompenseerib Läti 50 protsenti kõigi ettevõtete elektrihinnast, mis ületab 16 senti kilovatt-tunni kohta,» loetles toiduliidu juht pressiteates.
Lisaks sellele on Läti Potisepa sõnul juba aasta alguses vähendanud võrgutasusid 50 protsenti ja Tšehhi valitsus võtnud 2023. aasta riigieelarves kanda kogu taastuvenergiatasu finantseerimise. «Meie tõstame äritarbijatele 1. jaanuarist võrgutasu 13 protsendi ja taastuvenergiatasu 10 protsendi võrra ehk kiirendame inflatsiooni veelgi ja seda valitsuse väidete taustal, et uuel aasta maksutõusu ei tule,» pahandas ta.
Kui enne Ukraina sõja algust moodustas kulu energiakandjatele toidutoodete hinnas umbes 8 protsenti, siis praegu on see osakaal toiduliidu juhi kinnitusel kaugelt üle 20 protsendi. «2022. aasta kolmandas kvartalis võrreldes aastataguse sama perioodi tulemusega langes sektori kogukasum tervelt 48 protsendi võrra ning esimest korda viimase kolme aasta jooksul on kulud ületanud tulud,» nentis Potisepp.
Eriti raske seis lihatööstuses
Poole võrra vähenenud kasumi taustal on tema sõnul väga raske vaadata, et kulud on võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga kasvanud kolmandiku võrra.
«Eriti raskelt läheb lihatööstusel, mis tegutseb kahjumis juba tervet aastat: 10 miljonit kahjumit esimeses kvartalis, 3,5 miljonit teises ja ligi viis miljonit kolmandas,» tõi Potisepp välja ning toonitas, et see kõik omakorda vähendab ka Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
«Maailm on muutunud ning olukord on niivõrd enneolematult keeruline, et just sellistel aegadel riigi sekkumine on õigustatud ka kõikvõimalike majandus- ja vabaturuteooriate vaatevinklist. Ainuüksi töötleva tööstuse ajutine vabastamine elektri võrgutasu maksmisest ja taastuvenergia tasust oleks lihtsaim, mida teha, et meie tööstus elaks talve üle. Kaalul on riigi majanduslik jätkusuutlikkus, töökohad ja julgeolek,» võttis Potisepp kokku.