/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/01/20/501730t1h0ac4.jpg)
Kuigi peaminister Andrus Ansip on veendunud, et tuleval aastal langeb töötuskindlustusmaks kolme protsendini, tuletab valitsuspartner IRL meelde, et maksu suurus sõltub tegelikust majandusolukorrast.
IRL loodab suuremat töötuskindlustusmaksu kärbet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie eesmärk on viia töötuskindlustusmakse määr tasemeni, mis oli enne kriisi,» lausus riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, lisades, et see ei pruugi juhtuda järgmisel aastal, vaid pikema aja jooksul.
Enne kriisi oli töötuskindlustusmaks 0,9 protsenti, praegu 4,2. Tsahkna tuletas meelde, et töötukassa loomisel leppisid ametiühingud, valitsus ja tööandjad kokku, et töötukassa peab hakkama saama maksemääraga, mis küünib kuni 1,5 protsendini.
Töötukassa toimimispõhimõte on olnud, et maks katab iga-aastased kulud ja väike osa kantakse reservi. Töötukassa enda arvestuste järgi võinuks juba tänavu olla maksumäär kolm protsenti.
Valitsus polnud selle alandamisega aga nõus, sest soovis töötukassasse koguda suuremaid reserve, et täita eesmärk, millega valitsussektori eelarve peab ülejääki jõudma.
Seega on töötukassa reservid pigem riigi rahanduspoliitika instrument kui sihipärane kassa tööturu toetuste maksmiseks.
«Kuna töötukassa reservid läksid euroga liitumise arvestusse, hakati neid suurendama. Töötukassa on oluliselt eemaldunud senisest korraldusest toimida võimalikult efektiivselt,» iseloomustas praegust maksumäära tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis.
Koalitsioonileppes kirjas
Otsesõnu peaministrit kritiseerimata tõdes Tsahkna: «Kolmeprotsendine maksumäär on peaministri seisukoht.»
Traditsiooniliselt on töötukassa uue maksumäära ettepanekuid teinud sügisel, kui rahandusministeeriumi majandusprognoosi alusel on tehtud tööturu prognoos ja selgunud järgmise aasta töötukassa tõenäoline väljamaksete kohustus.
Töötuskindlustusmaksu alandamine oli niikuinii koalitsioonileppes, kuid Ansipi väljaütlemine avas tee töötukassa juhtimise ümber kujunenud umbsõlme lahenduseks. Nii kinnitas Kriis, et on valmis töötukassa nõukogus jätkama. Ka ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga märkis, et valitsusjuhi sõnum on tema jaoks positiivne signaal.
Mäletatavasti lahkusid nii ametiühingute kui ka tööandjate esindajad eelmise aasta lõpus töötukassa nõukogust, protestides töötukassa reservide liitmise vastu riigikassaga ning selle vastu, et valitsus polnud nõus alandama töötuskindlustusmaksu.
Soov patiseisust väljuda
Tsahkna ütles, et paljuski on umbsõlme taga rahandusministeeriumi jäik joon, sest nii reservide kui ka maksumäära üle pidas töötukassa nõukoguga kõnelusi.
«Riigikogu liikmete mure on hoida töötukassa töös, kuigi Eesti on väga väike riik, ei tohi laskuda isiklikesse suhetesse,» lausus Tsahkna. «50 000 tööotsijat ei huvita, kuidas keegi kellega läbi saab.»
Töötukassa on praegu olukorras, kus pole kinnitatud selle aasta eelarvet. Samuti lõpevad järgmise kuu keskel juhatuse liikmete lepingud.
Et patiseisust välja tulla, algatati isegi eelnõu, mis lubaks valitsusel ise otsustada nii töötukassa eelarve kui ka kinnitada juhatuse liikmed. Seda juhul, kui töötukassa nõukogu pole neid otsuseid ise teinud.
Tsahkna lisas, et see eelnõu on praegu kalevi alla pandud, seda põhjusel, et läbirääkimised nii ametiühingute kui ka tööandjatega on jõudnud nii kaugele, et on tekkinud lootus: nõukogu saab hakata uuesti otsuseid vastu võtma.
Kriis ja Taliga ütlesid, et soovivad jätkata kõnelusi selle üle, kellel ikkagi on õigus otsustada töötuskindlustusmaksu määr – valitsusel, töötukassa nõukogul või riigikogul. Tööturu osalised näivad olevat leppinud sellega, et riigikassa hakkab investeerima ja kasutama töötukassa reserve.