Millised töökohad võivad robotite tõttu lähiajal kaduda?
2. jaanuar 2023, 14:38
Robotid tungivad üha laialdasemalt tööturule, hõlmates lisaks tööstusele aina enam ka teenindus- ja koguni loomingulist sektorit. Muu hulgas suunavad tootmise automatiseerimisele kiire palgakasv ja tööjõupuudus, kirjutab ajaleht Pealinn.
«Kindlasti on tõde selles väites, et palgakasv paneb automatiseerima. Aga lisaks Euroopa ühele kiireimale palgakasvule survestab tööandjaid automatiseerima ka tööjõupuudus,» ütles Tööandjate keskliidu nõunik Raul Aron.
Majandusteadlase Jaan Masso sõnul tekitab palgasurve täiendava stiimuli tootmise robotiseerimiseks ja automatiseerimiseks. «Madalama palgataseme juures võisid ettevõtted tootmist mitte robotiseerida, isegi kui see oli tehnoloogiliselt võimalik,» rääkis Masso.
Samas nentis tööandjate keskliidu nõunik Raul Aron, et kvalifikatsioonipuudus võib panna inimesed suhteliselt halvemasse sotsiaalmajanduslikku olukorda. «Sektori konkurentsivõime seisukohalt on oluline just inimeste kvalifikatsiooni aja- ja asjakohastamine ning digitaalsete põhioskuste andmine,» leidis ta.
Kümne aastaga kaob kümnendik praegustest töökohtadest
Tööturgu ja- oskuseid uuriva OSKA programmi uuringujuhi Urve Metsa sõnul võib ekspertide hinnangul lähema kümne aasta jooksul Eesti tööstusettevõtetes automatiseerimise ja robotiseerimise tulemusena kaduda umbes kümnendik praegustest töökohtadest.
Tööstusele ja tootmisele lisaks võib automatiseerimine mõjutada kõiki teenuseid, mida on võimalik lahendada iseteeninduse abil, näiteks pangas, kindlustuses, kaubanduses ja logistikas, aga ka teenused, kus masinõppe abil on võimalik saavutada ajaline efekt.
«Teenindussektoris on üsnagi automatiseeritavad posti- ja kulleriteenused, maismaatransport ja toiduteenused.»
Swedbanki töösuhete juhi Margit Treufeldti sõnul on nende pangas mitmed protsessid juba automatiseeritud. «Juba mitu aastat teenindab meie kliente lisaks inimesele ka juturobot ehk virtuaalne assistent,» rääkis Treufeldt.
Millised töökohad veel kaduda võivad?
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Raul Pihlaku sõnul erineb automatiseerimine ametite, tööülesannete ja tööstusharude lõikes. Näiteks mõjutab automatiseerimine enam töökohti, mis eeldavad standardiseeritud füüsilist tegevust tootmises ja jaemüügis.
«OECD raporti järgi on ametitest suurima automatiseerimisriskiga komplekteerijad, statsionaarsed tehase- ja masinaoperaatorid, mäetööstuse, ehituse, töötleva tööstuse ja transpordi töötajad ning toidu valmistamise assistendid. Teenindussektoris on üsnagi automatiseeritavad posti- ja kulleriteenused, maismaatransport ja toiduteenused,» loetles Pihlak.