Kui see asi juhtub, hakkab Eesti riik kallist laenu võtma (5)

BNS
Copy
Riigikogu suur saal.
Riigikogu suur saal. Foto: Erik Peinar, riigikogu kantselei

Rahandusministeerium vaidleb vastu Eesti Pangale, kelle prognoosi ta liiga hirmutavaks peab. Kallist laenu tuleks ministeeriumi hinnangul hakata võtma vaid juhul, kui Eesti tööturgu tabab vapustus.

Rahandusministeeriumi hinnangul on hirmud vajaduse ees 2023. aastal riigivõlga seni prognoositust oluliselt enam suurendada esialgu põhjendamatud.

Riigikogu liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles möödunud teisipäeval BNSile, et riigi laenuvajadus võib alanud aastal kujuneda eelarves plaanitud 1,2 miljardist eurost oluliselt suuremaks, kuna Eesti Panga üle-eelmisel nädalal avaldatud värske majandusprognoosi järgi on eelarvepuudujääk 2023. aastal märksa suurem, kui eelarve aluseks olevas rahandusministeeriumi suvises prognoosis kavandatud.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe möönis, et erinevus prognooside vahel võib tekitada küsimusi. «Peamine küsimärk järgmise aasta eelarvepuudujäägi suuruse osas on seotud tööturu arengutega, kus keskpank on üsna pessimistlik. Juhul, kui tööturu olukord halveneb järgmisel aastal oluliselt rohkem kui riigieelarve koostamisel eeldasime, siis on tõesti risk, et sellega võib kaasneda täiendav kulusurve,» tõdes Lättemäe.

Keskpank näeb suuremat puudujääki kui valitsus

Valitsuse septembri lõpus riigikogule esitatud eelarve on koostatud arvestusega, et eelarvepuudujääk 2023. aastal on 3,9 protsenti, keskpanga värske prognoosi kohaselt on see näitaja aga tervelt 4,6 protsenti. Puudujäägi katmiseks võibki Sõerdi sõnul tekkida vajadus laenu planeeritust rohkem võtta, mis kiiresti tõusnud intresside tingimustes suurendab täiendavalt ka intressikulusid.

Lättemäe tõi välja, et maksulaekumiste kogumahu kohta on keskpanga ja ministeeriumi prognoosid suures plaanis siiski sarnased.

«Riigirahanduse jaoks olulisi maksulaekumisi mõjutab enim majanduse nominaalmahu areng ning seetõttu annab Eesti Panga prognoosi kombinatsioon madalamast majanduskasvu koos kiirema inflatsiooniga maksulaekumiste prognoosi mõttes üsna samaväärse tulemuse, kui eelarve koostamise aluseks olnud grammi võrra kiirem majanduskasv kombinatsioonis madalama inflatsiooniga,» selgitas Lättemäe.

Viimastel kuudel on Eesti Panga andmetel maksutulude laekumistes näha kasvu pidurdumist, eelkõige sotsiaalmaksu ja käibemaksu puhul. Nendest maksudest sõltub aga suuresti üldine tulude laekumine.

Suurem selgus tuleb pärast kevadprognoosi

Lättemäe hinnangul paanikaks esialgu põhjust pole, kuna eelarve koostamisel on lähtutud konservatiivsuse põhimõttest ja võimalike riskidega on arvestatud. Praegu on tema sõnul tööturu näitajad veel üsna head ja ruumi tööturu halvenemisega seotud kuludega toimetulemiseks eelarves veel on. Seetõttu ei ole rahandusministeeriumi hinnangul praegu põhjust hakata prognoositud laenuvajadust üle vaatama.

«Ministeeriumi kevadprognoos valmib aprillis 2023. Kui siis selgub, et on risk sattuda sügavamase eelarvepuudujääki võrreldes riigieelarves otsustatud 3,9-protsendise puudujäägiga sisemajanduse koguproduktist, tuleb teha edasi otsuseid eelarvepuudujäägi osas ning vajadusel ka laenuvajaduse prognoos üle vaadata,» märkis ta.

Riigikogu kinnitas 2023. aasta riigieelarve detsembri alguses, selle tulude kogumaht on 15,6 miljardit eurot ja kulude kogumaht 16,8 miljardit eurot.

Tagasi üles