:format(webp)/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
/nginx/o/2023/01/02/15057748t1h54b7.jpg)
Kiire kinnisvarahindade langus Rootsis jätkus ka aasta viimasel kuul, mis viitab sellele, et 2023. aasta võib tulla riigi niigi keerulises seisus eluasemeturule prognoositust veelgi raskem, vahendab Bloomberg.
Olukord Rootsi kinnisvaraturul muutub järjest süngemaks (4)
Rootsi riigile kuuluva hüpoteeklaenude väljastaja SBAB andmetel olid hinnad kinnisvaraturul kukkunud kevadisest tipust detsembri lõpuks 17 protsenti. Seejuures oli lõppenud aasta hinnalangus suurim alates 1990. aastast.
Eramajade hinnad on 2022. aasta kõrgpunktist tänaseks langenud 19 protsenti, samas kui korterite hinnad on kukkunud 14 protsenti, teatas SBAB. Eramute kiiremat hinnalangust selgitatakse kõrgete elektrihindadega, mis muudavad ühepereelamute kütmise kulukamaks.
Kuigi majandusteadlased (sealhulgas Rootsi keskpanga ökonomistid) on prognoosinud kinnisvaraturule 20-protsendilist hinnalangust, tähendab jaanuariks 17 protsendini jõudmine, et varasemad prognoosid hakkavad tunduma liiga optimistlikud ning tegelik kukkumine võib tulla veelgi sügavam, hindab Bloomberg.
Samas pole Rootsi sugugi ainus riik, kus elamuturg langeb. Keskpankade intressitõusud on pärast pandeemiaaegset õitsengut vallandanud kinnisvaraturu languse ka paljudes riikides üle maailma, sealhulgas näiteks Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Põhjamaades langevad kodude hinnad ka Taanis, Norras ja Soomes, kuigi palju aeglasemas tempos kui Rootsis.
Samas on hinnalangus Rootsis siiski mõnevõrra aeglustunud. SBAB teatas esmaspäeval, et kodude hinnad langesid detsembris 2 protsenti võrreldes eelmise kuuga. Novembris langesid hinnad kuutaguse ajaga võrreldes 2,2 ja oktoobris 2,3 protsenti.
Kasvavad intressimäärad vähendavad nõudlust
Sarnaselt Euroopa Keskpanga ja USA Föderaalreserviga on hoogsalt intresse tõstnud ka Rootsi Riksbank. Kui aprillis olid baasintressimäär veel nullis, siis novembris oli see jõudnud 2,5 protsendile. Eeldatakse, et veebruaris tõstab Riksbank intressimäära veelgi.
Rootslased on intressimäärade muutuste suhtes aga eriti tundlikud, kuna ligikaudu 64 protsenti rootslastest on ise kinnisvaraomanikud. Enamikul neist on ka muutuva intressimääraga hüpoteeklaen.
Ometi peaksid Rootsi pangad olema riskide realiseerumiseks hästi valmis, kuna pankade laenuportfellide kvaliteeti peetakse heaks. Seda põhjusel, et klientide laenu teenindamise võime hindamisel on oldud konservatiivsed.
Suuremat riski nähakse ärikinnisvaras, mille mahud moodustavad 16–36 protsenti suuremate pankade laenujääkidest.
SBABi peaökonomist Robert Boije ütles viimaseid kinnisvaraturu andmeid kommenteerides, et kui tööpuudus läheneva majanduslanguse kiiluvees märkimisväärselt suureneb, võib see siiski kaasa tuua väga keerulise olukorra ka eluasemeturu jaoks, kui seda kombineerida kasvavate intressimääradega. «Eelkõige võib löögi alla sattuda uute kodude ehitamine,» ütles ta.
Uute ehituste seiskumisest, mida lisaks intressitõusudele ja nõudluse vähenemisele mõjutavad ka kasvavad kulud ja probleemid tarneahelatega, on juba ka esimesi märke. Esmaspäeval teatas Rootsi üks suuremaid üürileandjaid Wallenstam, et ei alustanud neljandas kvartalis mitte ühtegi uut üürimaja ehitust. «Wallenstam ootab tarneprobleemide ja materjalihindade olukorra selginemist,» ütles ettevõtte finantsdirektor Susann Linde.