/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/02/11/14359705t1h2982.jpg)
Tallinna Tehnikaülikoolis Priit Tikkeri hiljuti kaitstud doktoritööst selgub, et potentsiaalselt ohtlikke saasteaineid on võimalik senisest odavamalt lagundada ohutuks süsihappegaasiks ja veeks.
Doktoritöö: saastatud reovett saaks puhastada senisest odavamalt
«Elanikkonna kiire juurdekasv ja globaalne soojenemine viib selleni, et peaaegu iga teine inimene elab juba 2025. aastal veepuuduses. Vaid üks protsent kogu maailma veest on kõlblik inimtarbimiseks. Maailmas on kasvav probleem puhta vee vajaduse järele. Kuigi on olemas potentsiaalsed veetöötlusmeetodid, siis need on üldiselt väga kallid nii kapitali kui ka operatsioonikulude pärast,» märgib Tikker doktoritöös.
Ta selgitab, et reovee puhastamisel kõrvaldatakse reoained veest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega. «Kuid kõiksuguste tugevatoimeliste ravimite, aga ka raskelt biolagundatavate hügieenitoodete ja plastiühendite tootmine ning kasutamine põhjustab nende kogunemist veekogudes, halvendades oluliselt veeressursse. Traditsioonilised reoveepuhastusviisid siin paraku vajalikul määral ei aita. Seega on eriti saastunud reovete puhastamiseks vaja leida alternatiivseid kulutõhusaid töötlemismeetodeid,» tõdeb Tikker.
Ta rõhutab, et traditsiooniliste veepuhastusmeetodite puhul on oluline saasteaine biolagundatavus. «Tihti on taolised ühendid madala biolagundatavusega, mistõttu traditsiooniliste veepuhastusmeetoditega toimub kas ainult osaline või ei toimu üldse lagundamist,» nendib doktoritöö autor.
Ühe alternatiivse lahendusena käsitles Tikker doktoritöös impulss koroona elektrilahenduse (KIEL) meetodit, kus erinevalt enamikust teistest täiustatud saasteainete lagundamisprotsessidest ei ole vaja lisada teisi kemikaale, vaid lagundajate tootmiseks piisab ainult elektrienergiast. «Kuigi varem on teised teaduslaborid uurinud KIELi erinevates konfiguratsioonides, siis sellist moodust, kus töödeldavat lahust pritsitakse väikeste tilkadega otse niinimetatud plasmatsooni, on väga vähe uuritud. See on aga näidanud kõrgemat energiaefektiivsust, võrreldes teiste puhastusmeetoditega,» toonitas autor.
Doktoritöö tulemus ja väärtus on saadud teadmised, mis on vajalikud senisest odavamaks ja keskkonnasõbralikumaks veepuhastuseks vajalike protsesside optimeerimiseks ja vastava seadme reaalsete rakenduste juurutamiseks.