The Economisti kokkuvõte: Venemaa majandus elas aasta üle oodatust paremini (6)
/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
31. detsember 2022, 18:45
Venemaa majandus suutis õigete rahapoliitiliste otsuste toel eladada aasta üle paremini, kui prognoositi pärast sõja puhkemist, kirjutab mainekas Briti ajaleht The Economist aasta tagasivaates.
Möödunud aasta on olnud Venemaa majandusele kurnav. Välisinvestorid põgenesid riigist massiliselt, paljud neist ei tule tõenäoliselt enam kunagi tagasi. Majandusprognoosid näitavad, et vaid käputäie riikide SKT kukub sel aastal rohkem kui Venemaal.
Teisest vaatenurgast läks aga Venemaal üllatavalt hästi, sest veebruaris Ukraina invasioonile järgnenud päevadel valitses finantskaos Moskvast kuni Vladivostokini. Pärast seda kui lääneriigid kehtestasid enneolematult palju sanktsioone, kukkus Vene börs koos rublaga kokku. Tundus, et Vladimir Putini «kindlus» on lagunemas. Majandusteadlased langetasid sõjamõjusid ja sanktsioone arvestades kiiresti oma prognoose. Mõne päevaga langes 2022. aasta SKT konsensuslik hinnang 2,5-protsendiselt kasvult miinus 10 protsendini. Mõned majandusteadlased olid veelgi kurjakuulutavamad: Valge Maja ootas Venemaa SKT vähenemist lausa 15 protsendi võrra. Inflatsioon kasvas kogu riigis.
Olukorda ei teinud kergemaks ka see, et Venemaa majandust survestati nii nõudluse kui ka pakkumise poolelt. Lääne ettevõtted lahkusid riigist massiliselt, piirates seda, mida venelased üldse osta said. Venemaa keskpank kahekordistas hoobilt intressimäärasid, suurendades sellega ettevõtete ja eraisikute laenu teenindamise kulusid, vähendades sellega nõudlust veelgi.
Halvim hoiti ära
Ometi sai mõne nädalaga sai selgeks, et halvimad prognoosid ei täitu. The Economist hinnangul on sanktsioonid küll tõsiselt kahjustanud osasid Venemaa tööstusharusid, näiteks autotööstust, kuid sektoritel, kel riik on käskinud sõjategevust toetada, pole läinud sugugi nii halvasti.
Sestap korrigeerisid majandusteadlased suve ja sügise jooksul oma prognoose. Nüüd eeldavad nad, et Venemaa majandus kahaneb sel aastal umbes 3-4 protsenti. Ametlik tööpuudus Venemaal on seejuures isegi vähenenud. Osaliselt siiski ilmselt seetõttu, et ettevõtetel on antud kõrgem käsk töötajaid palgal hoida.
Kaks peamist põhjust, miks Venemaa majanduslangus on osutunud oodatust madalamaks, on Economisti hinnangul poliitika ja kaubandus. Sõja algusaegadel veenis keskpanga ja regulaatorite kiire tegutsemine tavalisi venelasi, et inflatsiooniga võitlemisse suhtutakse tõsiselt. Ülikõrged intressimäärad julgustasid avalikkust tagastama raha, mille nad olid oma pangakontodelt välja võtnud. Finantskriis jäi ära ja kõrgustesse hüpanud inflatsiooniootused langesid taas alla.
Vahemeestega saab sanktsioonidest mööda
Kuigi Lääne sanktsioonid on olnud kohati karmid, kehtisid suurema osa 2022. aastast näiteks fossiilkütuste müügile siiski vaid vähesed piiranguid (see on nüüd muutumas - toim). Selle tulemusena on Venemaa jooksevkonto ülejäägiks kogunud üle 220 miljardi dollari, mida on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal.
Riiki jõudnud välisvaluuta on aidanud rahastada aga kaupade importi. Kuigi paljud lääne ettevõtted on lõpetanud oma kaupade ja teenuste müügi Venemaale, leidub mujal maailmas firmasid, kes on venelastele väga hea meelega abiks, näiteks Hiina ettevõtted. Tundub ka, et Türgist on saanud vahemees lääne ettevõtetele, kes soovivad sanktsioone vältida ja Venemaale kaupu müüa. Selle tulemusena on Venemaa import pärast kevadist järsku langust hoogsalt taastunud.
The Economisti teatel hinnangul viimased majandusandmed lääne jaoks murettekitava pildi. Praegu on Venemaa majandus oodatust paremas seisus. Kõrgete energiakulude all ägav Euroopa on aga see-eest langemas majanduslangusse.