Kohus: Norwegian peab sadama kasutamise eest maksma üle 100 miljoni

Norwegiani kruiisilaev Sky Havanannas. Foto: ALEXANDRE MENEGHINI/Scanpix

USA kruiisifirma Norwegian Cruise Line peab maksma 110 miljonit dollarit kahjutasu Havanna sadama kasutamise eest.

Kohtuvaidlus Havanna sadama kasutustasude üle ulatub 2019. aastasse, mil Havana Docks Corporation andis kohtusse kruiisifirmad Carnivali, Royal Caribbeani ja MSCi, kuna viimased kasutasid kruiisireisideks pärast Kuuba revolutsiooni natsionaliseeritud Havanna sadamat.   

Hagi anti sisse Helms-Burtoni seaduse alusel, mis võimaldab USAs kolmandate osapoolte vastu kohtusse pöörduda, kui viimased on kasutanud Kuubal pärast 1959. aastat riigistatud varasid.

Havanna Docks väitel ei ole Kuuba, kelle suhtes on kehtinud aastakümneid USA kaubandusembargo, neile vara ülevõtmist kunagi hüvitanud, kuigi neil on USAs sertifitseeritud nõue Havanna sadama kasutamiseks.

Miami ringkonnakohtunik Beth Bloom leidis esmalt tänavu märtsis, et USA kruiisifirmad teenisid 2015.-2019. aastatel majanduslikku kasu Kuuba sadamarajatiste kasutamisest, mis natsionaliseeriti pärast 1959. aastat.

Eile, 30. detsembril tegi ringkonnakohtunik Bloom otsuse Norwegianit puudutavas kaasuses, milles leidis, et sadamat kasutanud kruiisifirma peab Havanna Docsile kahjutasu maksma. «Otsus tehakse hageja Havana Docks Corporation kasuks ja Norwegian Cruise Line'i vastus,» seisab kohtutekstis. «Hagejale hüvitatakse 109 848 747,87 dollarit kahjutasu». Lisaks peab Norwegian maksma veel 3 miljonit dollarit kohtukulude katteks.

Mõju on laiem

USA kruiisilaevad hakkasid 2016. aastal Kuubale üle mitme aastakümnete taas sõitma, kui  Barack Obama administratsioon leevendas osasid pärast külma sõda kehtinud USA embargo sätteid.

Trumpi administratsioon andis aga 2019. aastal korralduse kõik kruiisid peatada, kuna üritas nii avaldada survet Kuubale, kes toetas aktiivselt Venezuela president Nicolas Madurot, Washingtoni ideoloogilist vastast.

Ka oli Trumpi administratsioon esimene, kes võimaldas ettevõtteid 1996. aastal vastuvõetud Helms-Burtoni seaduse alusel hageda. Kõik eelmised USA presidendid olid Kuubas riigistatud varasid puudutava Title III-nimelise sätte rakendamise peatanud. 

Pärast Norwegian lahendit eeldatakse, et kohtuotsus võib tuua kaasa suure kahjunõuete laine. USA-Kuuba kaubandus- ja majandusnõukogu teatel on kohtutes juba praegu 5913 kinnitatud nõuet Kuubal riigistatud varade kohta. Kokku ligi kahe miljardi dollari ulatuses.

Samuti on kohtulahend meeldetuletus rahvusvahelistele ettevõtetele ohtude kohta, mis võivad Kuubal äritegevusega kaasneda, kirjutab Reuters.

​Kuuba president Miguel Diaz-Canel on Helms-Burtoni seadust karmilt kritiseerinud, leides, et see rikub rahvusvahelist õigust.