/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2012/03/08/1003772t1he264.jpg)
Kreeka valitsusel õnnestus nõusse saada vähemalt 75 protsenti erainvestoritest võlausaldajatest, et nad vahetaksid võlakirjad uute vastu – kõigile neile tähendab see rohkem kui kahe kolmandiku investeeringute korstnasse kirjutamist.
Kreeka võlavahetus õnnestus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õhtuks oli osaluse määr ületanud 75 protsenti,» ütles Kreeka kõrge riigiametnik eile, kolm tundi enne võlavahetusega nõustumisest teatamise tähtaega. «Praegu paistab, et me ületame isegi kõige optimistlikumad stsenaariumid,» lisas ta ajalehele The Wall Street Journal.
«Osaluse määr tuleb küllaltki märkimisväärne, eesmärk oli saada üle 80 protsendi,» ütles majanduslehele olukorraga kursis olev allikas. Mida enam kasvas osalusprotsent, seda enam kerkisid ka aktsiaturud. Saksamaa ja Prantsusmaa börsiindeksid tõusid päeva lõpuks 2,5 protsenti.
Võlgade restruktureerimise eesmärgiks on vähendada erainvestorite käes olevat 206 miljardi euro suurust võlga 53,5 protsendi võrra ehk 95,79 miljardi euroni.
Võlavahetuses osalevad investorid saavad olemasolevate võlakirjade vastu uued, mille nimiväärtus on enam kui poole võrra väiksem, nende lunastamistähtaeg on pikem ja makstav intress madalam. Võlavahetust on vaja selleks, et Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) saaksid anda Kreekale teise, 130 miljardi euro suuruse abipaketi.
Sundimise võimalus
Ehkki Kreeka ise eelistab võlakirjade vabatahtlikku väljavahetamist, annab just 75 protsendi künnise ületamine tänu eelmisel kuul seadustesse tehtud muudatustele võimaluse ka investoreid selleks sundida.
Sundi pole vaja kasutada, kui vahetusega nõustub 90 protsenti võlausaldajatest, ning seda saab rakendada ainult nende suhtes, kelle käes on Kreeka seaduste järgi emiteeritud võlakirjad.