/nginx/o/2022/12/30/15052936t1h5aa6.jpg)
Rahandusministeeriumi valdkonnas jõustuvad 2023. aastal mitmed seadusemuudatused, muu hulgas tõuseb maksuvaba tulu, lükkuvad edasi kütuste aktsiisitõusud ning kompenseeritakse COVID-19 pandeemia ajal osaliselt peatatud riigipoolsed teise pensionisamba sissemaksed.
Maksuvaba tulu tõuseb järgmisest aastast 500 eurolt 654 euroni kuus ehk 6000 eurolt 7848 euroni aastas, teatas rahandusministeerium.
Maksuvaba tulu arvutamise aluseks on kalendriaasta tulud ja kuni 14 400 eurot aastas teenivad inimesed saavad oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu 7848 eurot. Maksuvaba tulu kahaneb sissetuleku kasvades ja üle 25 200 eurot aastas teenivad inimesed oma maksustatavast tulust maksuvaba tulu maha arvata ei saa.
Vanaduspensioniealistele inimeste maksuvaba tulu on järgmisest aastast võrdsustatud keskmise vanaduspensioniga, mis 2023. aastal on 704 eurot kuus. Nende maksuvaba tulu määra nende sissetuleku suurus ei mõjuta.
Lisaks lükkuvad ajutiselt edasi kütuse aktsiisitõusud – praegused madalamad aktsiisimäärad, mis puudutavad diislit, kütteõlisid, maagaasi kütteaine ja mootorikütusena, vedelgaasi kütteainena ja elektrienergiat kehtivad kuni 2024. aasta 30. aprillini. Näiteks diislikütuse aktsiisimääraks jääb kuni 2024. aasta 30. aprillini praegu kehtiv 372 eurot 1000 liitri kohta.
Aktsiiside lauge tõus kriisieelsele tasemele toimub 1. maist 2024 kuni 1. maini aastal 2027.
Põllumajandussektor ja põlevkivikaevandused saavad kuni 2024. aasta 30. aprillini kasutada eriotstarbelist diislikütust Euroopa Liidu miinimummära tasemel, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta.
Samas tõuseb tubaka- ja taastub tubakavedelike aktsiis. Sigarettidelt minimaalselt makstav aktsiisisumma tõuseb 160,5 euroni 1000 sigareti kohta ja suitsetamistubaka aktsiisimäär 107 euroni suitsetamistubaka ühe kilogrammi kohta.
Uuest aastast taastub ka tubakavedelikke aktsiisimäär 0,2 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta. Enne 2023. aasta 1. jaanuari Eestis vabas ringluses väljaspool aktsiisiladu olevate maksumärgistamata tubakavedelike müük on lubatud 2023. aasta 31. jaanuarini.
Ühe seadusemuudatusena tõi ministeerium välja ka platvormihaldurite kohustuse hakata koguma teavet nende vahendusel tegutsevate nii füüsilistest kui juriidilistest isikutest müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta. Hiljemalt 2024. aasta jaanuari lõpuks tuleb see teave edastada maksu- ja tolliametile.
Kui müüja keeldub platvormihaldurile tema aruandekohustuse täitmiseks vajalikke andmeid jagamast, on platvormihalduril õigus meeldetuletuste eiramise korral tema konto sulgeda ja takistada tal platvormil edaspidi registreerimast, samuti õigus hoiduda müüjale tasu üle kandmisest.
Teise samba pensionikogujatele kompenseeritakse jaanuari lõpus vahepeal sambasse tegemata jäänud 4 protsendi maksed. See puudutab 1961. aastal ja hiljem sündinud inimesi, kes ei ole teisest sambast lahkunud ja tegid perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini kogumispensioni 2 protsendi suuruseid makseid, kuigi sotsiaalmaksu arvelt tehtavad 4 protsendi maksed olid peatatud.
Varem sündinud isikute maksed ei olnud peatatud ja nemad kompenseerimises ei osale. Need inimesed, kes on praeguseks teisest sambast juba lahkunud, on oma tegemata maksete ulatuses väljamaksed kätte saanud ja neid jaanuaris toimuv kompenseerimine samuti ei puuduta.
Sambasse jäänutele lastakse jaanuaris kompenseeritava summa ulatuses välja täiendavad osakud pensionifondides, kuhu nende igakuised maksed muidu laekuvad. Kui maksed lakekuvad pensioni investeerimiskontole, kantakse ka kompenseeritav summa sinna. Need inimesed, kes jaanuaris teisest sambast lahkuvad, saavad jaanuaris lihtsalt täiendava väljamakse.
Kompenseeritav summa arvutatakse maksete peatamise perioodi 2 protsendi maksete alusel. Kui teise samba pensionifondide keskmine tootlus on ajavahemikus 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini positiivne, suureneb kompenseeritav summa selle tootluse võrra.
Kohtutäiturid saavad 1. jaanuarist omakorda õiguse arestida võlgniku teise samba väljamakseid, mis tähendab, et enne, kui pensioniregistri pidaja teeb võlgnikule väljamakse teisest sambast, peab ta sellelt kinni võlasumma. See puudutab kõiki pensioniregistri pidaja tehtavaid teise samba väljamakseid: väljamaksed pärijatele, teisest sambast lahkujatele, aga ka fondipensioni väljamaksed ning ühekordsed ja osalised ühekordsed väljamaksed teise samba pensionäridele.
Kui raha on pensionifondis, pensioni investeerimiskontol või selle kaudu investeeritud, siis seni, kuni ei tehta väljamakset võlgnikule, seda raha võlgade katteks kasutada endiselt ei saa.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)