/nginx/o/2022/12/30/15052524t1h8b3e.jpg)
Uusi kõrgusi püüdnud 2021. aastal suure õhinaga turule tulnud investorid said kiirete aktsiahindade kasvu ja loodetud kasumi asemel 2022. aastalt karuturu kogemuse. Aasta jooksul tuli investoritel silmitsi seista riskidega ja positiivse tootlusega väljuda oli üsna raske ülesanne, kirjutab LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel.
Kui 2021. aasta tegija oli eelkõige jaeinvestor, kes surus USAs põlvili nii mõnegi hedge-fondi ja märkis täis kõik IPOd, mis talle koduturul lauale toodi, siis nüüd võib öelda, et 2021. aastal alustanu jõudis peole täpselt viimaseks lauluks. Investoril tuli hakata silmitsi seisma olukorraga, kus keskpangad maailmas on asunud ajaloo kiireimas tempos intressimäärasid tõstma, et inflatsiooni kontrolli alla saada. See on omakorda ümber mänginud senised jõujooned kasvu- ja väärtusaktsiate vahel. Nii ei huvita investoreid enam tuleviku kasvulootused, vaid tahetakse näha juba täna teenitavat kasumit. Ka on investorite poolt aktsiate hindamisel taas au sisse tõusnud kasumit arvestavad suhtarvud ning enam ei järgita vaid müügitulu arvestavaid numbreid.
Aktsiaturge juhtis karmistuv rahapoliitika
Üle 7 protsendi suurust inflatsiooni nähti USAs viimati seitsmekümnendatel. Kui märtsis võis tunduda, et sealse keskpanga 0,25-protsendiste baasintressimäärade tõstmine on liiga väike samm, siis järgmiste tõstete puhul oli tempo oluliselt kiirem ja tänaseks oleme jõudnud viimase 30 aasta kiireima intressimäärade tõstmiseni, kus sisuliselt 8 kuuga on intressimäärad tõusnud 0 pealt 3,75 protsendini. Kuivõrd intressimääradest sõltub ettevõtete jaoks raha kättesaadavus, siis turgudele see pole meeldinud ning nii kaupleb USA 500 suurimat ettevõtet koondav S&P 500 indeks aasta algusest dollarites mõõdetuna üsna karuturu ehk 20-protsendise languse lähedal.
Sarnaselt USA-ga on baasintressimäärasid tõstnud ka teised keskpangad. Kui laenuvõtjale on tõusev Euribor täiendav kuluartikkel, siis panga aktsionärid näevad tõusvat euribori kui täiendavat tuluallikat. Seda muidugi eeldusel, et panga laenuportfelli kvaliteet püsib ja võlglasi ei teki. Nii ongi aasta jooksul koduturul enim aktsionäre juurde saanud LHV ja Coop Pank. Mõlemad on aastaga juurde meelitanud üle 10 000 aktsionäri ning seda hoolimata asjaolust, et mõlema aktsia hind on aastatagusega võrreldes langenud pea 20 protsenti.
Lisaks aktsiaturgudel toimuvale olid investorite fookuses krüptoturud, kus suurema väärtusega enamlevinud varade hulgast ühtegi tõusjat ei leia. Suvel alguse saanud pankrotilained said sügisel hoogu juurde kunagise maailma kolmanda krüptobörsi FTX pankrotiga, mille järelmõjusid näeme ilmselt veel mõnda aega.
Samuti olid tõusvatest intressimääradest tingituna surve all võlakirjad ja investoritel oli turvasadama leidmisega raskusi. Aasta algusest on sektorite lõikes kõige paremat tootlust pakkunud energiasektor. Selle peamiseks põhjuseks on olnud nõudluse kasvule mittevastavad kapitaliinvesteeringud ettevõtete poolt, mida on võimendanud Venemaale kehtestatud sanktsioonid.
Poliitilise riski realiseerumise aasta
Nii kohaliku kui globaalse investori jaoks oli üheks selle aasta kõige raputavamaks sündmuseks kindlasti Venemaa agressioon Ukrainas. Balti turg pani müügisurvele üllatavalt hästi vastu, sest kohalik investor on olnud külmema kõhuga ega ole kuhugi läinud erinevalt 2008. aasta kriisi ajal siit põgenenud välisinvestoritest. Tallinna börs on aastat lõpetamas ca 12-protsendise langusega.
Eriti valusa õppetunni poliitilise riski realiseerumisest said sel aastal kõik, kes Venemaa aktsiatesse investeerisid. Sealse keskpanga otsusega on välismaalastel börsidel toimetamine keelatud ning tänaseni on investorite positsioonid lukus.
Uusi ettevõtteid lisandus tagasihoidlikult
Konsultatsiooni- ja auditifirma Ernst & Young tõi hiljuti välja, et globaalselt toimus 2022. aastal 45 protsenti vähem IPOsid kui aasta varem. Välisturgudel vähenes huvi oluliselt ka SPACide vastu. Hea meel on selle üle, et kohalikud ettevõtted on avastanud First Northi alternatiivnimekirja. Sel aastal lisandus sinna Tallinna börsil neli ettevõtet. Paraku ei tulnud põhinimekirja ühtegi uustulnukat, kuid loodetavasti kompenseerisid seda investorite jaoks Coop Panga, LHV ja EfTEN United fondi edukad rahakaasamised.
2023. börsiaasta on kindlasti tulemas vähemalt sama põnev kui eelmine. Tõenäoliselt võiksid ka järgmisel aastal peamiseks suunanäitajaks jääda keskpangad oma rahapoliitikaga. Peamiseks küsimuseks saab kõrgete intresside mõju majandusaktiivsusele ning kas keskpankadel õnnestub enne majanduslangust poliitikat leevendama asuda.