Oleme jõudmas üpriski dramaatilise ja keerulise aasta lõppu. 2022. aasta jääb meelde aastana, mil Venemaa tungis Ukrainasse, aga ka aastana, mil naases inflatsioon ja keskpangad pidid seetõttu järsult loobuma oma vastuolulisest ja äärmiselt lahkest rahapoliitikast. Rahale tekkis taas hind ning kohati võis täheldada ka seda, et raha hind hakkas üha enam sõltuma ka riskist, märgib SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
PEETER KOPPEL ⟩ Rasked ajad loovad suuremat potentsiaali
Ukraina sõja mõju, lähema ajalooga võrreldes vägagi kõrge inflatsioonitase, keskpankade poolne suunavate intressimäärade järsk tõstmine, Hiina ülimalt range COVID-19 strateegia ja muud tegurid on toonud kaasa selgelt madalamad prognoosid globaalse SKT tulevase kasvu osas. See aga tähendab loomulikult ka väiksemaid kasumeid ettevõtetele, mis omakorda mõjutab aktsiaturge.
Kesisemad väljavaated majanduskasvu osas ja kõrgemad diskontomäärad (ja riskivaba tulumäära kasv) finantssüsteemis on dramaatiliselt muutnud riskivõtmise võrrandit.
Seetõttu on hinnaliikumised kapitaliturul on olnud mööduval aastal üpriski jõulised: aktsiaturgudel on toimunud märkimisväärne langus, võlakirjade hinnad on liikunud kohati pretsedenditult kiiresti ja pretsedenditult madalale. Selline olukord on investori jaoks olnud keeruline, sest positiivset tootlust on näidanud väga vähesed spetsiifilised varad ning sektorid.
Samuti on oluliseks arenguks see, et USA dollar (USD) on teiste valuutade vastu oluliselt tõusnud ja kinnisvarahindade suundumused on muutunud positiivsest negatiivseks.
Samas ei saa öelda, et pilt oleks üdini halb. Näiteks oleme lähedal olukorrale, kus keskpangad võivad peagi lõpetada suunavate intressimäärade tõstmise, sest inflatsioon on hakanud järgi andma. Võlakirjaturud on normaliseerumas ning aktsiaturgudel on näha varasemaga võrreldes fundamentaalsel tasandil võttes selgelt mõistlikumaid hinnatasemeid. Kui eelmisel aastal iseloomustas aktsiaturge turuosaliste liigne optimism, siis täna ilmelt ollakse kohati ka juba liiga ettevaatlikud.
Selle tagajärjeks on asjaolu, et täna on finantsvarade potentsiaal suurem kui 2021. aasta lõpus. Kuid samal ajal seisame 2023. aastal silmitsi ilmselt pehmemapoolse globaalse majandussurutisega, mis hetke arusaama kohaselt ei pruugi kesta ka kaua.