/nginx/o/2022/12/22/15040654t1h7982.jpg)
Eelmisel nädalal tabas Euroopat ebameeldiv uudis, et Hiina otsustas ibuprofeeni ja paratsetamooli väljaveo keelustada, kuna tabletid kuluvad omalgi ära. Euroopas hakatakse nüüd vaatama, mida teha, kui omal tootmist ei ole, aga osta enam ka niimoodi ei saa, nagu varem.
Ravimitootjate liidu juhataja Riho Tapferi sõnul on ravimite tarneraskused üleeuroopaline probleem, mistõttu on Euroopa Liit (EL) võtnud eesmärgiks otsida lahendusi nii igas riigis eraldi kui ka piirkondlikul tasandil, muu hulgas proovitakse järjest rohkem tuua tootmist tagasi Euroopasse.
«See ei ole kindlasti lihtne – alati ei saa ka kõikide ravimikomponentide tarnekindlust Euroopa-siseselt tagada, kuid eesmärk on riske hajutada nii tarnes kui tootmises,» märkis Tapfer pressiteates.
Ravimite tarneraskused ei ole tema sõnul ainult Eesti probleem – ravimiturg on seotud üleilmselt ja kui on häiritud toimeainete või ravimite tootmine Aasias, on mõjutatud Euroopa ja ka Eesti.
«Covid-19 kriis näitas selgelt, kui haavatav on ravimite ja muude tervishoiutoodete tarneahel Euroopas. Selle riski vähendamiseks kutsuti ellu initsiatiiv HERA (Tervisealastele Hädaolukordadele Reageerimise Asutus), mille peamine eesmärk on koostöö parandamine tootjate, hulgimüüjate, regulatiivasutuste ja turu kõigi osapoolte vahel, et tagada meditsiinitarvikute ja ravimite tarnekindlus,» selgitas Tapfer.
Paraku ei ole kõigi tarneraskuste välistamine võimalik. «Ravimitootmine on olnud klassikaliselt üles ehitatud väga suurele hinnasurvele: ootus on, et ravimid peavad olema väga odavad. See on pannud tootjaid otsima soodsamaid lahendusi, tihti on kogu ahel üles ehitatud ühele tarnijale ja on seetõttu väga haavatav,» lisas Tapfer.
Liidu juht kinnitas, et ravimitootjad oma katusorganisatsiooni EFPIA (European Federation of Pharmaceutical Industries and Associations) kaudu ja kohalike riikide liitudega teevad regulaarset koostööd selleks, et vähendada tarneprobleemide tekkmist ja et juba potentsiaalse tarneprobleemi tekkimisel jõuaks info ravimiametiteni ja sealt omakorda arstide ja patsientideni.
«Kahjuks ei ole Eestis igal ravimitootjal iseseisvat esindust, mistõttu võib olla ka suhtlemine pikaajalisem ja keerulisem. On äärmiselt oluline, et suurte ravimifirmade esindused oleksid ka väikeses Eestis olemas – see kiirendab suhtlust oluliselt,» toonitas Tapfer.
Ravimite tarneraskusi tuleb tema sõnul ette iga aasta ja selle taga on erinevad põhjused tehnilised ja logistilised probleemid transpordiahelas, ebatäpsed prognoosid või nõudluse suurenemine, näiteks kriiside või viirusperioodide tõttu. Mõnikord tekivad tarneraskused ka toimeainete või muude oluliste ravimikomponentide tootmisprobleemidest.
«Mõningaid toimeaineid toodetakse maailmas üksikutes kohtades ning nende tootmine on keeruline ja ajamahukas protsess ja kui kasvab ootamatult nõudlus või hoopis väheneb selle tehase toomisvõimsus, näiteks loodusõnnetuse või muu tehnilise probleemi tõttu, tekib tarnehäire,» selgitas Tapfer.
Ravimitootjate liit on mittetulundusühing, mis esindab Eestis tegutsevaid uurimistööl põhinevaid originaalravimite tootjaid ja geneerilisi ravimeid tootvaid ravimifirmasid. Liitu kuulub 27 liiget.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)