/nginx/o/2022/12/29/15049785t1h405c.jpg)
Autotööstuses on viimased aastad hektilised – kiibikriisist tingituna tekkis uute autode defitsiit ning õide puhkes kasutatud autode turg. Nüüd on uued autod tagasi turul, kuid inimeste tarbimiskindlus on hinnatõusu tõttu saanud korraliku hoobi. Mobire Groupi tegevjuht Andrus Valma tõi välja neli punkti, mis uuel aastal autoturul juhtuma hakkab.
Kiibipuudus tõstis uute sõidukite hindasid võrreldes paari aasta tagusega ligikaudu 20–30 protsenti. Andrus Valma sõnul see hinnaralli uuel aastal aga ei jätku, kuna tarneraskused on osaliselt ületatud ning uued autod jõuavad taas autosalongidesse. «Kiire hinnatõus pidurdub ning jääb saabuval aastal eeldatavasti kolme kuni viie protsendi kanti,» ennustas ta.
«Kui mitmeid aastaid oleme harjunud nägema tänavapildis üha uuemaid ja uhkemaid autosid, siis seoses kiire inflatsiooni, intressitõusu ning sellega seotud ostujõu langusega ei saa paljud endale enam uut autot lubada,» tõdes Valma ja lisas, et uue auto liisimisel peab oluliselt tähelepanelikumalt jälgima intressi – tänane kuumakse võib kuue kuu möödudes olla euribori tõusust tingituna oluliselt kallim.
Ka üldine hinnatõus ning elamiskulude kallinemine muudavad tarbijaid ja ettevõtteid ebakindlamaks ning suuremad kulutused, nagu seda on ka uue auto ost, lükatakse kaugemasse tulevikku. «Julgen ennustada, et uute sõidukite müük on 2023. aastal Baltikumis umbes 10–15 protsenti väiksem kui sel aastal,» ütles Valma.
«Samal ajal täituvad aga automüüjate laod, kuna autotehased on vahepealseid ettetellimusi hoogsalt täitnud. Ostjate meelitamiseks hakatakse taas tegema eripakkumisi ja soodusmüüke. Seda pole vahepealsel buumi ajal vaja olnud, ent nüüd võib tekkida vajadus müügi turgutamiseks, et uued autod lattu seisma ei jääks,» selgitas Mobire Groupi tegevjuht.
Seoses uute autode defitsiidiga hoogustus viimasel paaril aastal kasutatud autode turg. «Kuna nõudlus oli suur, siis tõusid selle aasta alguses kasutatud sõidukite hinnad absurdsele tasemele. Uute autode tootmise taastumine tegi sügisel siiski omad korrektsioonid ning uue auto hinnaga ei ole enam keegi nõus kasutatud masinat ostma,» nentis Valma.
Uusi autosid saabub turule järjest rohkem ning see toob kaasa kasutatud autode hinnalanguse jätkumise ka algaval aastal.
Kasutatud autode hindadele avaldab Valma sõnul survet ka pakkumiste rohkus: järjest rohkem ilmub müüki kasutatud sõidukeid, kuna kulude kokku hoidmiseks loobutakse ebavajalikest sõidukitest – ettevõtted vähendavad autoparki ning paljud pered püüavad senise kahe auto asemel hakkama saada ühega.
«Pakkumiste rohkus pikendab kasutatud autode müügiaega, ostjaid ei ole enam nii palju kui aasta varem ning uute sõidukite head pakkumised langetavad hinda ka kasutatud autode turul. Julgen arvata, et kasutatud auto hind kukub saabuval aastal umbes 10 protsenti,» ennustas Valma, kuidas kasutatud autode turul hinnad muutuma hakkavad.
Ühelt poolt autoga seotud kulutuste kasv ning teisalt hea valik sõiduki rendi- ja jagamislahendusi panevad inimesi üha rohkem mõtlema, kas isikliku sõiduauto omamine on ilmtingimata vajalik.
«Peredes leitakse, et kahe auto asemel saab asjad aetud ka ühega ning linnas elades saab igapäevatoimetused tehtud jalgsi või ühistranspordiga. Vältimatu vajaduse tekkides otsustatakse aga auto soetamise asemel ajutise rendiauto kasuks,» rääkis Valma. Autorent annab tarbijale ka võimaluse paremini planeerida kulutusi ning vajadusel autost loobuda, lisas ta.
Lühi- ja pikaajalise renditeenuse puhul kasvab veebi- või äpipõhine rentimine lähiaastatel veelgi, pakub ta. «Noor põlvkond näeb autos pigem takistust, koormat ning keskkonnasaastajat – äpiauto ja rendiauto puhul on kiirus, mugavus ning keskkonnasõbralikkus nende jaoks suurem väärtus kui mootorivõimsus,» selgitas ta.
Elektriautode arv on nii Eestis kui mujal Euroopas aasta-aastalt suurenenud. Euroopa Liidu CO2 heitkoguse vähendamise eesmärgid panevad ka meie autojuhte üha enam elektrimootoriga autode poole vaatama.
«Elektriautod on viimaste aastate jooksul palju arenenud ning esialgne skeptitsism on ka Eestis lahtunud. Elektriautode ostmise kasvule aitab kindlasti kaasa ka planeeritav riigipoolne ostutoetus elektriauto soetamisel,» rääkis Valma.
Ta tõi välja, et sel aastal moodustasid elektriautod Eestis kogu automüügist ligikaudu kolm protsenti ning prognoosis, et järgmise paari aasta jooksul võiks see jõuda järgi 2022. aasta Euroopa keskmise tasemeni ehk 10 protsendini kõikide autode müügist.
Elektriautode turu kasvul on suur roll ettevõtetel. «Järjest rohkem on näha, kuidas ettevõtted täiendavad autoparki just elektrimootoriga autodega ning asutused rajavad parklasse laadimispunkte,» nentis ta.
Üha rohkem ettevõtteid lähtub Valma sõnu ESG (environmental, social and corporate governance ehk jätkusuutlik ja vastutustundlik lähenemine äri majandamisele, lähtudes keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise aspektidest) põhimõtetest.
«Autopargi keskkonnasõbralikumaks muutmine on üks mõjusamaid samme oma tegevuse keskkonnajälje vähendamiseks,» lisas Valma.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)