Swedbank: keskmine eluasemelaen kasvas aastaga jõudsalt

Swedbank Foto: Ints Kalnins / Reuters / Scanpix

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul oli kinnisvara- ja eluasemelaenude turg aasta esimesel kolmel kvartalil aktiivne, sealjuures kasvas keskmine eluasemelaenu summa aastaga 10 000 euro võrra ja jõudis 113 000 euroni.

Viimases kvartalis algas Pärgma sõnul aga rahunemine, mida mõjutasid üldine hinnatõusust põhjustatud ärevus tuleviku pärast ning inflatsiooni ohjeldamise eesmärgil kasvav euribor.

Eesti Panga andmetel on oktoobri seisuga eluasemelaenude jääk aastaga kasvanud 11,8 protsenti.

Pärgma sõnul on kallim kinnisvara Tallinnas ja Harjumaal, kus laenusumma on keskmiselt 132 000 eurot, kasvades aastaga 13 000 euro võrra. Järgneb Tartumaa keskmise laenusummaga 111 000 eurot, Pärnumaa 91 000-eurose ja Raplamaa 86 000-eurose summaga.

«Väikseimad laenusummad, keskmiselt 39 000 eurot, võetakse Ida-Virumaal ning see on ka piirkond, kus keskmine laenusumma ei ole aasta jooksul muutunud,» tõi Pärgma välja.

Piirkonda arvestamata on uute varade ostmiseks võetav laen keskmiselt 166 000 eurot: korterite puhul 148 000 eurot ja majadel 188 000 eurot. Keskmiselt võetakse laen 24,2 aastaks. Eelmisel aastal võeti laen keskmiselt 22,6 aastaks. «Kuna keskmine laenusumma on kasvanud, siis on ootuspärane ka keskmise laenuperioodi pikenemine,» selgitas Pärgma.

Ligikaudu pooled laenusaajatest on kuni 35-aastased ja pooled vanemad. Vanuseliselt moodustavad suurima grupi ehk 23 protsenti kodulaenuvõtjatest 31–35-aastased inimesed. 

Üle 46-aastaste vanusegrupp on eelnevate aastatega võrreldes kasvanud 2 protsendipunkti, tõustes 20 protsendini. 19 protsenti moodustavad laenuvõtjad vanusevahemikus 26–30 eluaastat, kuni 30-aastaseid laenuvõtjaid on 26 protsenti.

Enim laenusid – 59 protsenti – võetakse Tallinnas ja Harjumaal. «Väga pikka aega on Tallinna ja Harjumaa osakaal olnud suurusjärgus 63–64 protsenti ning muutus vähenemise suunas on toimunud just möödunud aastal. Sealjuures Tartumaa 16-protsendine osakaal on püsinud stabiilne ning ümberjaotumine on toimunud teiste maakondade vahel,» märkis Pärgma.

Üle pooltel olemas omafinantseering

58 protsendi laenuvõtjate netosissetulek on üle 2000 euro. 33 protsenti laenuvõtjatest teenib vähemalt 3000 eurot ja neist ligi pooled on majaostjad. Kuni 1500-eurose sissetulekuga laenuvõtjate osakaal langeb, kuid jääb 20 protsendi kanti.

«41 protsenti laenuvõtjatest võtavad laenu koos, seega ka sissetulek laenu teenindamiseks liidetakse laenuvõtjate kohta kokku. Korteriostjatest võtab laenu üksi kolmveerand ning majaostjatest kolmandik,» sõnas Pärgma.

62 protsenti laenuvõtjatest kasutab omafinantseeringuna kuni 30 000 eurot. Keskmine omafinantseering on 38 000 eurot ning see on tõusnud võrreldes eelmise aastaga 1000 euro võrra. KredExi käendusega laenudel, kus omafinantseeringu nõue on minimaalselt 10 protsenti, kasutatakse keskmiselt 15 550 eurot. Ligikaudu viiendik laenuvõtjaid on kasutanud omafinantseeringu katteks kinnisvara.

33 protsenti laenuvõtjatest panustab omafinantseeringuks 15–25 protsenti tehingu hinnast ning 34 protsenti laenuvõtjatest vähemalt 25 protsenti.

Swedbanki antud laenu toel osteti 69 protsendil juhtudel korter ja 30 protsendil maja. Maaostuks vajas panga abi üks protsent laenuküsijatest, kellel on plaan järgnevatel aastatel eramu püstitada. Swedbanki kodulaenu või kodu väikelaenuga tegi tänau oma uue kodu unistuse teoks vähemalt 8000 inimest.

Sel aastal vähenes laenuga soetatud uue vara osakaal – müügis olevate varade hulk läheneb laojäägile, mis tähendab, et ostjal jääb valikut vähemaks. Uute korterite osakaal vähenes eelneva aastaga võrreldes 8 protsenti, jõudes 20 protsendile ja uute majade osakaal vähenes ühe protsendi võrra, 35 protsendile.

Kuna uute korterite osakaal vähenes, kasvas enne 2000. aastat ehitatud või põhjalikult renoveeritud varade osakaal 6 protsenti, tõustes 63 protsendini. Enne 2000. aastat ehitatud või renoveeritud majade ost on tõusnud samuti uute majade arvelt ühe protsendi võrra, 42 protsendini.

Foto: Swedbank