/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/12/29/15049536t1hf2e9.jpg)
Uue aasta vastuvõtmiseks kulutab valdav osa eestimaalasi kuni 150 eurot. Suurem osa suhtub aastavahetuse ilutulestikku negatiivselt, sest peab seda mõttetuks kuluks ja loomadele-loodusele kahjulikuks.
Ligi pooled Eesti elanikest peavad ilutulestikule raha kulutamist mõttetuks (1)
Eesti elanike suhtumine aastavahetusel seni tavapäraseks peetud ilutulestikku on valdavalt negatiivne, selgub Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse värskest uuringust. 40 protsenti küsitluses osalenud inimestest peab ilutulestikule raha kulutamist mõttetuks, lisaks lõpetaks 37 protsenti vastanuid ilutulestiku laskmise ära loomade heaoluks, 30 protsenti vastanuid ilutulestiku keskkonnakahjude tõttu. Kui keskkonnakahjusid tõid uuringus sagedamini põhjusena esile 16–29-aastased ja kõrgharitud, siis loomade heaolu oli sagedamini südamel üle 65-aastastel. 23 protsenti vastanuid tunnistas, et ilutulestiku laskmine jätab neid ükskõikseks.
Kõigest 5 protsenti elanikke märkis, et peab ilutulestikku väga oluliseks ja kulutab sellele nii palju raha, kui soovib.
Aastavahetuse tähistamiseks plaanivad eestimaalased valdavalt kulutada kuni 150 eurot. Sellest rohkem plaanib kulutada 15 protsenti vastanuist, 8 protsenti ei kavatsegi raha kulutada. 16 protsenti ei osanud oma kulutusi veel prognoosida.
«Lõppeva aasta sündmused on kahtlemata pannud inimesi tavapärasest rohkem mõtlema, millele oma aega, tähelepanu ja raha kulutada, ning mille puhul maksab hakkama saada säästlikumalt,» märkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ekspert Mari-Liis Jääger. «Kindlasti tekib just praegu hetki, kus vaatame mööduvale aastale tagasi – soovitan leida aega mõelda ka sellele, mis tänavu läks isiklike või pere rahaasjade plaanimisel hästi ja mida uuel aastal teisiti või paremini teha.»
Uuringust selgus ühtlasi, et 27 protsendi eestimaalaste jaoks on jõulud ja aastavahetus pere eelarvele koormavad ja nad peavad nuputama, kuidas praegu ots otsaga kokku tulla. Võrreldes 2021. aastaga pole jõuludeks ja aastavahetuseks plaanitavad kulutused kuigivõrd suurenenud. Valdavalt pühadekulutusteks raha varakult ei säästeta – 70 protsenti elanikke tunnistas, et katab pühadekulud detsembrikuus käigu pealt. Seevastu iga viies alustas jõulukinkideks raha kõrvale panemisega vähemalt kuu aega enne pühi, lisaks ostis või valmistas 11 protsenti elanikke kingitused juba enne detsembri algust.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud ja Turu-uuringute ASi tehtud küsitlus toimus 21.–24. novembril, vastas 803 vähemalt 16-aastast Eesti elanikku.