Riik valmistub tondilosse võõrandama ja lammutama

BNS
Copy
Senini lagunevad majad Ida-Virumaal Viivikonnas.
Senini lagunevad majad Ida-Virumaal Viivikonnas. Foto: Garri Raagmaa

Rahandusministeerium plaanib seadusemuudatust, mille eesmärgiks on kõrvaldada kitsaskohad ja takistused korteriomandite omandamisel tühjenevates kortermajades, mille rekonstrueerimine ei ole otstarbekohane ja mille peaks ohutuse ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmise eesmärgil lammutama.

Eelnõu sihtrühmaks on kahaneva rahvastikuga piirkondade kohalikud omavalitsused (KOV), eelkõige Ida-Viru, Valga, Jõgeva ja Järva maakondades ning elanikud tühjenevates kortermajades, selgub eelnõu väljatöötamiskavatsuse seletuskirjast.

Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt on avalikes huvides korteriomandi omandamine lubatud juhul, kui kasutusest välja langenud korterite arv ületab kehtivat piirmäära. Alates 18 korteriga korterelamute puhul on see piirmäär rohkem kui pool ehk 50 protsenti +1 ning kuni 18 korteriga korterelamute puhul on piirmääraks 75 protsenti +1. See tähendab, et näiteks 12 korteriga kortermaja puhul on piirmäär ületatud alles siis, kui on loobutud 10 korteri kasutamisest ning 16 korteriga kortermaja puhul 13 korterist.

Nii kõrge piirmäära tõttu ei ole praktikas võimalik paljude kortermajade puhul kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlust algatada ning väiksemate kortermajade viimased elanikud on sunnitud oluliselt kauem ootama menetluse alustamist kui suuremate kortermajade puhul. Kõrge piirmäära tõttu menetluse algatamise venimisel võib kannatada ka avalik huvi, sest tühjenev kortermaja võib osutuda ohtlikuks juba hetkel, kui alla poolte korterite kasutamisest on loobutud. Samamoodi on sellisel kortermajal negatiivne mõju ümbritsevale elukeskkonnale.

Seetõttu oleks ministeeriumi hinnangul mõistlik, et kõikide korterelamute puhul peaks olema sama kasutamisest loobumise piirmäär, ehk loobutud on enam kui poolte korterite kasutamisest.

Samuti soovib eelnõu väljatöötamise algataja parandada KOV-ide ligipääsu korteriomandite omanike andmetele, kuna praegu puudub omavalitsustel selge õiguslik alus saada korterelamute ja elanike või omanike kohta andmeid, et selgitada välja, kas korter on asustatud või tühi.

Lisaks on kavas laiendada sundvõõrandamise õiguse kohaldamiseks vajalikku täituvuse piirmäära lisaks korteriomanditele ka kaasomandis olevatele korteritele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles